Telekomiettevõtted Telia, Elisa ja Tele2 pakuvad interneti turvalisust tõstvaid lisateenuseid hinnaga kuni neli eurot kuus. Pettuste sagenemisega on need teenused üha populaarsemad, kuid küberturbe eksperdid küsivad, miks peaks ühenduse turvalisuse eest eraldi maksma.

"Mõnes mõttes on hea, et seda tehakse, omaette küsimus on see, et kas see peaks olema tasuline teenus või võiksid operaatorid seda pakkuda oma nagunii üsna kallite pakettide sees kõigile, sest et see on vajalik asi. Kas lisaraha küsida on eetiline või mitte, see on juba iga operaatori enda otsustada," lausus Digigeeniuse toimetaja Meelis Väljamäe.

Ligikaudu veerand kõigist Elisa internetiühendustest on ühendatud lisateenusega Netivalvur. Ettevõte rõhutab, et petturid arenevad pidevalt, seega vajab teenus pidevat arendamist.

"Koostöös teiste operaatoritega me blokeerime petukõnesid. Eelmisel aastal blokeerisime enam kui 30 miljonit petukõnet ja see teenus on klientidele tasuta. Küll aga Netivalvuri puhul on tegemist teenusega, mida me peame kogu aeg reaalajas arendama seetõttu, et (petturite näol) on tegemist organiseeritud rahvusvahelise kuritegevusega," ütles Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Evelin Tulp.

Samas on ohtlike veebilehtede nimekiri suurtele telekomiettevõtetele kättesaadav ilma oluliste lisakuludeta ja tasuline kaitse, mida inimestele pakutakse, põhineb peamiselt samal meetodil, mida kasutavad paljud brauserid.

"Pakkujatel on andmebaas kahtlastest URL-idest, veebilehtede aadressidest ja nad blokeerivad neid. See on kõigile kättesaadav. Kui klient tellib teenuse, lülitavad nad selle lihtsalt sisse. Neil on väga lihtne see kõigile kättesaadavaks teha ilma lisatasuta," lausus TalTechi küberturbe programmijuht Adrian Venables.

Elisa oma tasulisele teenusele ühtegi garantiid ei anna.

"Ükskõik kui palju turvalahendusi me ka välja töötame ja neid pidevalt arendame, siis kõige tähtsam on ikkagi ise olla ettevaatlik," ütles Tulp.