Mõne aasta eest jõustunud pensionireform võimaldas inimestel oma säästud teisest sambast välja võtta. Selle sammuga kaasnes piirang, lahkujad saavad õiguse uuesti liituda alles kümne aasta möödudes. Nüüd soovib riik seda ooteaega lühendada viiele aastale.

Ka pankade esindajad toetavad ooteaja lühendamist. Swedbanki investeerimisfondide juht Age Petter ütles, et nii on inimestel võimalik paremini koguda.

"Tänane kümneaastane piirang ei täitnud oma esialgset eesmärki ja see on liiga karm meede selleks, et tegelikult nagu inimesel oleks võimalik enda pensionieaks hästi koguda," ütles Petter.

"Paljud inimesed on raha välja võtnud erinevatel põhjustel ja soovivad tagasi tulla, aga nüüd on see pikk kümne aasta reegel ees ja nad soovivad liituda, aga ei saa seda teha," lausus SEB varahalduse juht Gert Vilms.

Samas tooks eelnõu kaasa uue piirangu. Tulevikus tohiksid inimesed enne pensioniiga kogutud vara välja võtta vaid ühe korra. Pangad soovitavad süsteemi mitte nii jäigaks muuta.

"Me leiame, et inimene võib olla hirmutatud sellest, et kui ma tulen tagasi, mis siis juhtub. Kui mul on mingi elusündmus ja mul on kindlasti seda raha vaja, aga ma ei saa seda kasutada."

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on uus piirang siiski õigustatud. Ta rõhutas eelneva pensionireformi laastavat mõju.

"See ei ole jäikus. Tegelikult oli eelmise suure lõhkumise eesmärk süsteem likvideerida. Esimesest sambast ilmselgelt ei piisa vanaduses rahuldavalt äraelamiseks ja me ei taha sellist süsteemi, kus pensionärid jäävad toimetulekutoetuse peale."

Eelnõu pakub välja ka kompromissi. Aastast 2028 plaanib riik võimaldada osalise väljamakse võimaluse. See aitaks lahendada olukorda, kus rahavajaduse tekkimisel peab kogu säästetud summa korraga välja võtma. Swedbank seda suunda toetab.

"Enne pensioniiga raha välja võtmine peaks olema väga suur erand. Meil täna kahjuks see väga suur erand ei ole. See kindlasti ei tohi muutuda tavaliseks käitumiseks, aga elus on juhtumeid, kus raha võib päriselt olla elu ja surma küsimus. See idee, et saaks just osaliselt raha kasutada, ongi selles, et inimene jätkaks kogumist," rääkis Age Petter.

Seaduseelnõu detailide kõrval on oluline ka laiem majanduslik mõju. Raha ennetähtaegne väljavõtmine suurendab pensionifondide likviidsusvajadust ning vähendab nende võimalust teha pikaajalisi investeeringuid. Kui varem suunasid fondid umbes viiendiku varast Eestisse, siis nüüd on see osakaal langenud ligi poole võrra, sest raha peab olema inimestele kiiremini kättesaadav. Pensionifondidele on aga oluline stabiilsus, nentis rahandusminister Ligi.

"Eesti majanduse pandav raha ei ole nii likviidne kui rahvusvaheliselt paigutatav raha. See lõhkumine viis selleni, et Eestisse ei julgetud enam panna, sest iga hetk peab sul olema väga likviidne portfell."

Pensionisüsteemi tulevikku varjutab teatud poliitiline ebakindlus. Rahandusministeeriumi ja Reformierakonna praegune kurss püüab teist sammast kindlustada ja taastada. Samal ajal kardetakse, et eelmise pensionireformi ellu viinud Isamaa võib uute riigikogu valimiste järel võimule naastes süsteemi taas tagasi pöörata.

"Eks see mure on ja see on tegelikult väga suure osa riigi puhul, et lubatakse ju tegelikult riigi järjepidevus ära muuta. Meie lootus on, et see lõhkumine ei saa olla enam nii naiivselt vastu võetud nagu tookord tundus, et aeti inimeste pead segi. Nüüd hakkavad inimesed aru saama, et pensioniiga läheneb ja neid inimesi, kes tahaksid tagasi, on juurde tulnud," sõnas rahandusminister.

"Inimesi hirmutada, et Isamaa likvideerib pensioni teise samba kohe kiiresti, kui võimule saab, pöörab kogu pensionisüsteemi pea peale ja nii edasi, siis ei. Need kindlasti ei vasta tõele ja pea peale midagi ei pöörata. Küll aga küsimus teise samba nii-öelda tulevikust ja sisust on kindlasti aktuaalne ka tulevikus," lausus riigikogu liige Helir-Valdor Seeder (Isamaa).