1962. aastast kuni 1980. aasta lõpuni kulges Tartus Supilinnas Oa tänavalt Emajõeni 150 meetri pikkune saepuru-suusarada, millel treenisid ka Eesti tippsportlased. Supilinna elanike soov oli suusatreenerite Erna ja Herbert Abeli rajatud suusarajad taaselustada ja pühapäeval saidki huvilised ligi 45 meetri pikkust rada katsetada.

"Nii hästi ei libisenud nagu tavalise lume peal, aga muidu oli hea küll," sõnas Supilinna elanik Heidi.

"Oli halvem, aga see oli lõbus, sest ma ei ole kunagi muidu saepuru raja peal sõitnud," ütles Supilinna elanik Art.

"Väga mõnus oli sõita. Alguses kartsin, et üldse ei libise, aga ikka väga hästi sai suuska lasta. Nüüd on vaja olümpiamängudeks harjutada ja terve suvi on selleks võimalus," lausus Säde.

Rada uudistama tulnutel oli eelmisel sajandil kasutuses olnud suusaradadega omajagu mälestusi. Mitmete tartlaste hinnangul võiksid Tartus saepuru-suusarajad pikemadki olla.

"Iga kord, kui olid saepururaja treeningud või kui juba täiskasvanuks saades olime juba Otepääl, siis seal oli saepurutrenn ja see oli niivõrd raske. Kui selle tegid ära, siis juba enesekindlus tuli, et ma sain hakkama selle trenniga. Need olid tõesti rasked trennid," sõnas olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi.

"Mina näeks neis tulevikku just nagu Kristina mainis, et ei ole vaja kuskile kaugmägedesse sõita. Siin saad veel raskema koormuse rajal, kui Alpides treenimisega. See võiks meie spordi stardipukk olla siin. Kui palju meil on seda päris lund. Nüüd jaanuar-veebruar tõesti oli seda lund, aga ülejäänud aja me saaks ju saepururaja peal. Teeme selle raja ära ja hakkame väikseid harjutama," lausus endine Supilinna elanik Raivo.

"Aga mina eelistaksin lume peal libistada suuska, aga mitte jää peal. Ma tahaks ilusat värsket lund," vastas Ivo Raivole.

Saepuru-suusarada on osa Tartu linnamuuseumi näitusest "Meie Tartu". Linnamuuseumi sõnul loodetakse Tartusse ka tõusude ja laskumistega pikem saepuru-suusarada rajada.

Pühapäeval avatud rada jääb kasutusse sügiseni.