Kaluritele tekitab säina suur arvukus rohkem kulu kui tulu
Kalurite hinnangul on säina populatsioon meie rannikumeres viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Küll aga pole kalurid väga huvitatud selle püüdmisest madala kokkuostuhinna tõttu. Samas saab aga säinast paljude hinnangul siiski väga maitsvaid kalaroogasid.
Varajane hommik, päike pole veel tõusnud ja ka Eesti raadiojaamade sõnaline osa pole ka veel alanud, aga väga paljude rannakalurite jaoks on sellised hetked tööpäeva alguseks. Üks põhjus sellisele varajasele tegutsemisele on ka vajadus enne kajakaid oma püünised merest kätte saada.
Eelmise päeva kohta ütles kutseline kalur Tambet Oll, et saagi tõttu oli päev n-ö rikutud. Mitte, et kala oleks vähe olnud, vaid vastupidi - võrgud olid säinast täis ja kilode poolest oli saak võimas.
"Ta on nii odav kala kahjuks! Säina päevi on olnud nii häid, et kasvõi jää vee peale. Paat on kuhjas ja on 200-300 kilo säinast - täiesti võimalik. Aga see on ikka pigem selline nuhtlus, sest segab seda ülejäänud püüki nii palju. Kui see säinas võrgu sisse läheb, siis ta keerab ikka meetreid ja meetreid liini kokku, et ega siis teine kala enam sisse ei mahu," ütles Oll.
Sõrves läks ka kutseline kalur Toivo Pära kalaõnne proovima ning ka temal oli umbes sama päev nagu Tambetil. Kastid suurt säinast korralikult täis, aga mure turustamisega on sama, mistõttu tuleb lahendus leida omast käest.
"Nüüd on päev mureta, nagu öeldakse. Nad tuleb nüüd lahti päästa ja kalaga tegeleda. Häda on selles, et tema realiseerimise hind on nii väike - 30 senti maksavad. Kui ma siin 100 kilo võrkudega peaksin ära viima, siis ma saan 30 euri ehk eriti mõttekas tegevus ei ole. Osa panen kuivama, osa annan ära ja suurema osa teen fileeks ja läheb hakklihaks," sõnas Pära.
Saaremaal kaluritelt kala ostev Goldfishi omanik Raul Paabu ütles, et ostab vaatamata kaluri jaoks madalast hinnast ikkagi aastas kokku mitukümmend tonni säinast ja mahud on aastatega üha suurenenud. Mis aga säinastest edasi saab ja kuidas seda turundada, on ka tema jaoks probleem.
"Nii see on, et säinas on meil natuke alahinnatud kala ja kui säinast meil ei olnud, siis kõik küsisid ja tahtsid teda hirmsasti saada. Kui tuli säinas tagasi, on ka see suur nõudlus kadunud. Hetkel oma teises hoones toodame lemmiklooma toite ja katsume seda säina fileed kasutada lemmiklooma toiduks ja seda ekspordis natuke propageerida. Aga tihtipeale ongi selle väga väärtusliku ja hea kala saatus see, et ta jõuab lõpuks rapi konteinerisse ja kalajahuks, kus ta väärtus on põhimõtteliselt olematu," lausus Paabu.
Kalurid ütlevad, et selline n-ö säinaküllus on merre tekkinud viimastel aastatel.
"Säinasaak on järjest uusi rekordeid purustanud. Eelmine aasta püüti Väinamerest üle 130 tonni säinast. Säinas on üks kalavarusid, millega meil on hästi. Üks põhjus, miks tal on hästi, on võib-olla see, et ta on piisavalt suur ja kormoranid ei suuda neid kudekalu välja süüa," ütles Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlane Redik Eschbaum.
Nagu elus ikka, siis lihtsuses võib peituda kogu ilu ja maitse. Värskest säinafileest saab soola, pipra ja vähese õliga paari minutiga imehea äkisevõileiva.
"Tal on palju peenikest luud ja seda luud sealt kätte ei saa. Sellega tuleb lihtsalt õppida hakkama saama. Sa pead selle luu ära peenestama. Säina leival on üks hea põhimõte: ära koonerda! Kui mul külalised tulevad, siis külalised ei jõua veel mantlit varna panna, kui mul toit juba valmis on," lausus Kuressaare KuKuu restorani peakokk Toomas Leedu.

Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "AK. Nädal"








