USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma

USA sõjavägi valmistub Iraaniga seotud naftatankerite ja kaubalaevade kinnipidamiseks ja arestimiseks ka rahvusvahelistes vetes, laiendades oma mereväeoperatsioone Lähis-Idast väljapoole, ütlesid USA ametnikud laupäeval Wall Street Journalile.
See plaan tuleb ajal, mil Iraani sõjavägi jätkab oma haarde tugevdamist Hormuzi väinas, rünnates laupäeval mitmeid kaubalaevu ja teatades, et veeteed Iraani kontrolli all.
Trumpi administratsiooni otsus suurendada majanduslikku survet Teheranile on mõeldud selleks, et sundida režiimi väina uuesti täielikult avama ning tegema järeleandmisi oma tuumaprogrammi osas.
USA on juba sundinud tagasi pöörama 23 laeva, mis on püüdnud lahkuda Iraani sadamatest, teatas USA keskväejuhatus. See on osa Iraani sadamate merelisest blokaadist. Kampaania laiendamine võimaldab USA-l võtta kontrolli Iraaniga seotud laevade üle kogu maailmas, sealhulgas nende tankerite üle, mis veavad Iraani naftat ja on juba Pärsia lahest väljumas, samuti relvade üle, mis võiksid toetada Iraani režiimi.
"USA jälgib aktiivselt iga Iraani lipu all sõitvat laeva või iga laeva, mis püüab Iraani materiaalset toetust pakkuda," ütles neljapäeval USA ühendstaabi esimees kindral Dan Caine.
"See hõlmab ka nii-nimetatud varilaevastiku aluseid, mis veavad Iraani naftat. Nagu teada, on varilaevastiku laevad ebaseaduslikud või eeskirju eiravad alused, mis hoiduvad kõrvale rahvusvahelistest regulatsioonidest, sanktsioonidest või kindlustusnõuetest," lisas Caine.
Sammu, mida Caine´i sõnul viib osaliselt ellu USA Indo-Vaikse ookeani väejuhatus, peetakse USA Iraani vastase survekampaania uue etapi alguseks. Trumpi administratsiooni ametnikud on sellele nimeks pannud "Economic Fury" ehk majandusliks raev.
Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly sõnul on president Trump optimistlik, et mereline blokaad koos "Economic Fury" raames rakendatavate meetmetega aitab kaasa rahulepingu saavutamisele.
USA kaitseminister Pete Hegseth ütles, et USA väed on "maksimaalselt valmis" sõjaliste operatsioonide jätkamiseks juhul, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad.
Samas ei paista Trumpi administratsiooni ametnikud olevat huvitatud maavägede kasutamisest – see on variant, mis võiks tuua kaasa USA kaotusi ning on enamiku Ameerika avalikkuse seas ebapopulaarne.
Kuigi Hegseth rõhutas, et Iraani elektrijaamade ründamine on endiselt võimalik valik, kaasneks sellega märkimisväärne risk. Selline samm võiks panna Teherani vastama rünnakutega USA-ga liitunud Saudi Araabia ja teiste Araabia riikide energiataristu vastu.
See on suurendanud majandusliku surve tähtsust olukorras, kus Valge Maja otsib konflikti lõpetamiseks võimalikku kokkulepet ja väljapääsu.
Suurem osa Iraani ligikaudu 1,6 miljonist barrelist päevas toornafta ekspordist suundub Hiinasse ning ostjateks on sageli väiksemad sõltumatud nn "teekannutehased". Kuigi Hiina on konflikti tõttu oma varustuskindlust eelnevalt tugevdanud, tõlgendas üks USA ametnik Caine'i märkusi ka hoitusena Pekingile.
USA rahandusministeerium teatas kolmapäeval, et laiendab sanktsioonide nimekirja laevade, ettevõtete ja isikute osas, et suurendada survet Iraani ebaseaduslikule naftakaubandusele.
Värsked sanktsioonid puudutavad ka laevu ja ettevõtteid, mida kontrollib naftalaevanduse suurärimees Mohammad Hossein Shamkhani. Tema on Ali Shamkhani poeg, kes oli Iraani kõrge julgeolekunõunik ning kes hukkus koos Iraani liidriga veebruari lõpus toimunud Iisraeli õhurünnakus, mis sõja käivitas.
See lisandub sadadele Iraaniga seotud laevadele, mille suhtes on Trumpi administratsioon juba varem sanktsioonid kehtestanud ja mis võivad nüüd osutuda ka kinnipidamise sihtmärkideks. Lisaks on USA ajutine peaprokurör Todd Blanche lubanud anda kohtu alla kõik, kes ostavad või müüvad sanktsioneeritud Iraani naftat.
USA Columbia ringkonna föderaalprokuratuur teatas sel nädalal, et töötab aktiivselt selle nimel, et tabada sanktsioneeritud ja vaenulikke võrgustikke, mis toetavad Iraani režiimi. Prokuratuuri finantskuritegude üksus on varem mänginud keskset rolli ka laevade arestimismääruste ettevalmistamisel Venezuela vastu suunatud sanktsioonide raames.
Emory ülikooli õigusteaduskonna dotsent Mark Nevitt ütles, et Trumpi administratsioon näib olevat merel seotud kolme tegevussuunaga: blokaad Iraani lähistel, varilaevastiku laevade võimalik kinnipidamine mujal maailmas ning püüdlused tõkestada salakaupa, näiteks raketikomponente.
"See on maksimalistlik lähenemine. Kui soovid Iraani suhtes survet suurendada, tuleb kasutada kõiki olemasolevaid seaduslikke volitusi," ütles Nevitt.
Majandusliku surve tugevdamise samm tuleb ajal, mil kahe poole vaheline ajutine relvarahu peaks järgmisel nädalal lõppema. Eelmisel nädalavahetusel Pakistanis peetud läbirääkimised lõppesid läbimurret saavutamata ning uue vooru toimumist pole veel paika pandud.
Mõlemad pooled on astunud samme juhuks, kui võitlus peaks jätkuma, kuigi kumbki pool ei näi olevat innukas sõda taasalustama. Iraanil on tuhandeid keskmise ja lühikese ulatusega rakette ning ta toob neid maa-alustest hoiukohtadest välja. USA ametnike sõnul on riigi kaitsetööstust tugevalt pommitatud, mis takistab Iraanil kiiresti uusi rakette tootmast.
Toimetaja: Aleksander Krjukov








