Sisemajanduse koguprodukti kasvuks prognoositakse tänavu 0,5 protsenti, varem ootas Saksamaa valitsus umbes üheprotsendilist kasvu. See tähendab, et Euroopa suurim majandus tammub neljandat aastat järjest paigal, kuna hüppeliselt tõusvad energiahinnad vähendavad valitsuse investeerimisprojektide mõju, vahendas Financial Times.

"Saksamaa majandusareng kaotas Lähis-Ida konflikti taustal esimeses kvartalis hoo," teatas Saksamaa majandusministeerium 

Eksport ja riigisisene tarbimine ei ole endiselt suutnud taastuda ning valitsus lootis enne sõja puhkemist, et avaliku sektori suured kulutused lükkavad  tänavu Saksamaa majandusele hoo sisse.

Kantsler Friedrich Merz hoiatas aga esmaspäeval, et sõja mõju on veel kaua tunda ning teatas 1,6 miljardi euro suurusest paketist kütusehindade tõusu leevendamiseks.

"Oleme väga keerulises majanduslikus ja poliitilises olukorras," tõdes Merz. 

Commerzbanki peaökonomist Jörg Krämer ütles, et tõenäoliselt on 2026. aasta majanduskasvu mõttes järjekordne kaotatud aasta. Ka Münchenis asuva mõttekoja Ifo juht Clemens Fuest tõdes, et Saksamaa majandus ei saa endiselt jalgu alla.

"Stagnatsioon on uus normaalsus. Oleme juba ammu harjunud ootusega, et kasv mingil hetkel taastub, kuid kahjuks ei saa seda enam enesestmõistetavaks pidada," ütles Fuest. 

Fuesti sõnul süvendavad kasvavad energiakulud sügavalt juurdunud probleeme, sealhulgas kahanevat tööjõudu, aeglast tootlikkuse kasvu ja paisuvat bürokraatiat. Ta ütles, et Saksamaa majandus ei ole veel toibunud 2022. aasta energiakriisist ning tänavu veebruaris tabas seda veel ka Iraani sõda.

Probleemid raputavad juba Saksamaa majanduse alustalasid. Keemiatööstuse tootmine on nüüd langenud tasemele, mida viimati nähti 2004. aasta lõpus. Saksamaa keemiatööstuse liidu peaökonomist Henrik Meincke ütles, et olukord on tõsine ja ettevõtted sulgevad juba tootmisüksusi.