EEA kasvuhoonegaaside heitkoguste andmeid analüüsiva ülevaate kohaselt on EL-i siseriiklike heitkoguste netovähenemist viimase 34 aasta jooksul mõjutanud taastuvenergia osakaalu suurenemine, vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitavate fossiilkütuste kasutamine, energiatõhususe paranemine ning majanduse struktuursed muutused.  Peaaegu kõik liikmesriigid on andnud oma panuse heitkoguste vähenemisse, vahendab keskkonnaagentuur. 

Suurem heitkoguste vähenemine on toimunud elektri- ja soojusenergia tootmises, töötlevas tööstuses ja ehituses, elamute kütmises ning raua- ja terasetööstuses. 

Maanteetranspordi heitkogused suurenesid nii reisijate- kui ka kaubaveos, hoolimata elektriautode kasutuselevõtust, kuna transpordinõudluse kasv ületas nende arengute positiivset mõju.

Külmutus- ja kliimaseadmetest pärit fluoritud süsivesinike (HFC) heitkogused kasvasid järsult aastatel 1990–2014, kuid on viimase kümne aasta jooksul vähenenud tänu ELi F-gaaside järkjärgulisele vähendamisele ja hiljutistele kasutuspiirangutele.

Metsade süsiniku netosidumine on vähenenud peamiselt metsade vananemise, raiete suurenemise ja kliimamõjude tõttu.

Elektri- ja soojatootmine ning elamu- ja tööstussektor olid kolm suurimat heitkoguste vähendajat. 

Elektri- ja soojatootmisest tulenevad heitkogused on alates 1990. aastast vähenenud 58 protsenti,  peegeldades nii  energiatõhususe paranemist kui ka üleminekut madalama süsinikusisaldusega kütustele. 

Aastatel 1990–2024 vähenes tahkete ja vedelate kütuste kasutamine soojuselektrijaamades vastavalt 68 ja 86 protsenti, samal ajal kui maagaasi kasutamine suurenes 44 protsenti. Samas gaasist tulenevad heitkogused on alates 2022. aastast vähenenud ligi 18 protsenti. 1990. aastal oli söetarbimine üle kolme korra suurem kui 2024. aastal.

Taastuvenergia osakaal elektri- ja soojusenergia tootmises on märkimisväärselt kasvanud ning toodetud fossiilenergia ühiku kohta eralduv CO2 kogus on vähenenud.

Elamumajandussektori heitmete märkimisväärne vähenemine on tingitud hoonete paremast soojustamisest, energiatõhususe suurenemisest ja soojematest talvedest, mis on vähendanud küttevajadust.

Heitkoguste vähenemist on suurel määral suunanud EL-i ja liikmesriikide poliitika: 1990. aastatest pärinevad põllumajandus- ja keskkonnameetmed ning alates 2005. aastast rakendatud kliima- ja energiapoliitika. Olulist rolli on mänginud muu hulgas EL-i heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) ja riiklikud meetmed sektorites, mis ei kuulu ETS-i alla, märkis EEA.

Agentuur täpsustas, et kasvuhoonegaaside inventuuris kajastatud riigisisesed netoheited ei hõlma rahvusvahelise lennunduse ega meresõidu heiteid. Seetõttu ei ole need otseselt võrreldavad Euroopa kliimamääruse 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgiga, kuna viimane hõlmab ka osa rahvusvahelise lennunduse ja meresõidu heitkogustest.