"Pealtnägija": munakanade heaolu ei taga ka seaduste täitmine
Järgmisel nädalal jõuab riigikogu suurde saali puurikanalate keelustamise eelnõu. Seega pole ilmselt juhus, et loomaaktivistid tungisid taas salaja ühte Eesti suuremasse munakanalasse ja tulid tagasi koledate kaadritega. "Pealtnägija" analüüsis laiemat pilti ja sedastas, et esiteks, isegi kui seadust täita, pole võimalik kanade heaolu tagada, ja teiseks, lõpuks teevad otsuse tarbijad oma rahakotiga.
Tänavu märtsi algul filmitud kaadrid Eesti ühe suurema puurimunatootja Eesti Muna Põlvamaal Rosmal asuvas kanalas näitavad tingimusi, milles elavad kanad, kelle munad alles üle-eelmisel nädalavahetusel paljude perede lihavõttelauda katsid.
Lisaks surnud kanadele hakkavad silma ka peaaegu sulgedeta kanad, kes ülitihedalt külg külje kõrval elama peavad, jalge all vaid puuri hõre traatpõrand, mis siblidagi ei võimalda.
"Tihti, mis juhtubki esimesena – nad hõõruvad oma kaelad paljaks, sest see on ainus viis, kuidas nad üldse toidule ligi pääsevad. See pulk on, aus vist on öelda, see on naljanumber, nad kutsuvad seda õrreks. Loomade heaolu on selles süsteemis võimatu tagada," lausus MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Esimest korda 2023. aasta septembris kajastasime "Pealtnägijas", kuidas organisatsiooni Nähtamatud Loomad "agent" töötas mitu kuud Eesti suurimates munakanalates ja salvestas salaja lindude massilisi kannatusi, mis muu hulgas põhjustas kanade omavahelist kannibalismi, ning selgeid eeskirjade rikkumisi, nagu hinge vaakuvate tibude hukkamine kättejuhtuvate meetoditega.
"Sellisel määral rikkumisi, nagu välja toodud on nende kolme ettevõtte puhul, meieni varem jõudnud ei ole. Ei vihjete ega ka ametnike poolt koostatud protokollide põhiselt. Peab tunnistama, et paljus leidsid need avalduses välja toodud vihjed kinnitust. Me peame mitte kompromissi tegema, vaid leidma koos ettevõtjaga mingi lahenduse, et vähemalt miinimumnõuded heaolu ja tervise kohalt oleks tagatud," lausus põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.
"Meil on neli suurt puurikanu pidavat ettevõtet. Ja kolmel neist olid tõesti päris suured probleemid, alustades sellest, et ei olnud piisavalt ruumi kanadel. Siis oli probleeme pesadega, oli probleeme siblimismaterjali ehk allapanuga ja oli ka puhtalt seda, et kanade tervist ei jälgitud, haigeid ja surnud linde ei eemaldatud piisava sagedusega," ütles PTA kogenud veterinaar Anne-Ly Veetamm.
PTA tegi kõmulise loo järel hulga ettekirjutusi mitmele ettevõttele, kuid oma uue "kontrollkäigu" tegid ka loomakaitseaktivistid. Enam-vähem aasta hiljem, 2024. aasta oktoobris tungisid anonüümsed aktivistid taas Eesti suuruselt kolmanda munatootja Linnu Talu farmi Valgamaal ja fikseerisid, et pilt polnud suurt muutunud.
PTA tegi toonase saate järel taas kontrolli ning väidab, et regulaarsed kontrollid ja kasvanud nõudlikkus on olukorda nüüdseks kõvasti parandanud.
"Plaanilised kontrollid suurtel linnupidajatel on vähemalt üks kord aastas. On väiksemaid probleeme, aga sellist olukorda nagu oli mõned aastad tagasi, ei näe me tegelikult kuskil enam," ütles Veetamm.
"Kui vaadata viimaseid kontrollraporteid, mis põllumajandus- ja toiduamet Eesti puurikanalatesse teinud on, siis kindlasti on seal märgata, et nad on teatud määral läinud põhjalikumaks ja nüansseeritumaks," nentis Mering.
Kas seekord Eesti Munas rikkumisi on või ei, tuleb nüüd koha peal kontrollida. PTA kodulehelt on näha, et 2,5 aasta jooksul on nad teinud Eesti Munasse kolm ettekirjutustega lõppenud kontrollvisiiti, neist viimase tänavu jaanuaris. Selle käigus tuvastati, et allapanu, mis on kanadele siblimiseks hädavajalik ja seetõttu kohustuslik, puudus. Ettevõte sai sunnirahahoiatuse 13 000 eurot ja aega puuduste kõrvaldamiseks 1. aprillini.
Nii nagu 2024. aasta suve lõpus väitis Nähtamatute Loomade juht Kristina Mering, et ei teadnud, kes Linnu Talu farmis salaja filmis, väidab ta nüüdki, et tal pole aimu, kes tegi uued kaadrid Eesti Muna tootmises Põlvamaal, kus on 120 000 tuhat lindu. Käekiri on aga äravahetamiseni sarnane: materjalid jõudsid Nähtamatute Loomade kontorisse väidetavalt anonüümselt, mälupulga peal, kaadrites tõendab filmimise kuupäeva sama päeva ajaleht.
"Märtsi alguses jõudis minuni materjal, kus ümbrikul ei olnud saaja aadressi ega nime. Lisaks piltidele ja videotele oli seal ka veel kaaskiri, kus need inimesed, kes kirjutavad loomasõbrad enda kohta, räägivad täpsemalt, mida nad seal nägid," ütles Mering.
Eesti Muna, mille toodang on poelettidel Muna Liisa ja Kalevipoja Munade nime all, lubab algul anda kaamera ees kommentaari ning kutsub meid oma kontorisse Ülemiste City's, kuid kokkulepitud ajal loobub firma juht Jüri Anepaio siiski intervjuust, põhjendades seda käimasoleva politseiuurimisega.
Eesti Muna esindajad said kohe märtsi algul aru, et keegi murdis nende lindlasse sisse. Nad pöördusid politseisse ja korrakaitse käis ka kohal, aga kuna midagi varastatud ei olnud, loobus ettevõte ise kaebusest. Nüüd, kui "Pealtnägijalt" kuuldi, et tegu oli loomakaitsjatega, kes salaja filmisid, tegid nad politseisse uue kuriteoteate. Kaebuses leidis Eesti Muna, et sissetungiga põhjustati linnugripi leviku oht.
"Kindlasti ma tahan rõhutada, et need inimesed, kes sinna sisse murdsid, ükskõik kui õilsal eesmärgil nad sinna läksid, siis tegelikult nad põhjustasid väga suure ohu," märkis Veetamm.
"Nendes farmides tuleb kanda ühekordseid rõivaid, et vältida igasugust taudide ja haiguste levikut. Need on inimesed, kes on filmimas käinud, (olid) väga vastutustundlikult seal, kandes kaitseriietusi jalanõude ümber ja enda peaski," ütles Mering.
Nüüdseks on politsei esitatud tõendite põhjal otsustanud, et kuna kuriteo koosseis ei ole täidetud, siis kriminaalmenetlust ei algatata ehk taudiohu põhjustamine ei leidnud tõestust. Uurimine jätkub aga süüteona ehk ettevõtja soovib ikkagi välja selgitada, kes nende kanalasse sisse tungis.
Mering jääb endale kindlaks, et tema ei organiseerinud ega õhutanud järjekordset sissemurdmist, ent möönab, et selle ajastus on strateegiline.
Riigikogu arutab kanade puurispidamise keelustamist alates 2035. aastast. Sektori lobitegevus keelustamise vastu on olnud aga tugev. Neli suuremat puurikanade pidajat teatasid, et seadust, mis paneks neile kohustuse lõpetada kanade puurispidamine, polegi tegelikult vaja – selleks allkirjastasid nad veebruaris, just enne seaduseelnõu riigikokku jõudmist memorandumi, milles lubavad puurikanade pidamisest loobuda samaks, 2035. aastaks, aga vabatahtlikult. Kuna tegemist on hea tahte avaldusega, ei kohusta see neid samas millekski. Loomakaitsjad ja kaupmehed peavad seda nõtkeks kommunikatsioonitrikiks.
"Me kõik saame aru, et see võib tähendada ka aastal 2035 1. jaanuaril, et antakse teada, et vabandust, ei mänginud välja," nentis Mering.
"Selles suhtes oleks õigusloomes ikkagi mingi kindel tähtaeg kindlasti tervitatav, see võib-olla võimaldaks ka rakendada erinevaid toetusmehhanisme," ütles Veetamm.
Nagu seni loomakaitsjad, möönab ootamatult ka PTA, et suurtes, tööstuslikes puurikanalates polegi võimalik lindude heaolu tegelikult lõpuni tagada isegi siis, kui eeskirju täpselt järgida, mistõttu oleks sobivaks lahenduseks just puurispidamise keelustamine.
Nii ongi aastate jooksul toimunud mitmeid ümarlaudu ning nii poliitikud kui ka munatootjate esindajad on aeg-ajalt taas lubanud, et puurikanalad keelustatakse, ent tegelikkuses on otsus kogu aeg venima jäänud.
"Kui Eestis lihtsalt keelatakse puurikanad ära, aga Lätis, Leedus, Poolas ei keelata neid ära, siis väga lihtne – tuuakse sealt seda odavamat muna sisse," märkis Eesti Muna juhatuse liige Jüri Anepaio.
Puurimunade tootjad on aastaid tinistanud poliitikuid ja avalikkust juttudega, et kui Eestis puurikanalad keelustada, ujutatakse kaubandus üle naaberriikidest sisse toodavate odavate puurimunadega, sest mujal keeldu puurikanu pidada ei ole. Sama mantrat raius "Pealtnägijale" ka Eesti Muna. Tegelik olukord on aga vastupidine, kinnitavad kaupmehed.
"Ma isiklikult pole näinud nende 15 aasta jooksul, mis ma olen Rimis töötanud, sedavõrd suurt ja kiiret muutust mingisuguselt ühelt tarbimisviisilt teisele. Me oleme kogu aeg tootjatele rääkinud, et me tahaks rohkem õnnelike kanade mune. Ma arvan, et lähitulevikus vähemalt kaks suurt Baltimaade jaeketti otsivad võimalust, et üldse mitte müüa puurikanade mune. Me oleme sinnapoole liikumas," lausus Rimi kestlikkuse juht Katrin Bats.
"Vaatame Läti olukorda – seal on suurim munatootja Baltic Ovo, kes on üldse Põhja-Euroopa suurim munatootja, kes juba lähiaastatel on puuridest loobumas ja vedamas eest liikumist vabapidamise poole. Vaatame Leedu olukorda – kõik munatootjad seal on juba tegemas üleminekut puurivaba tootmise poole. Me oleme kogu Euroopa Liidus selles protsessis üks viimaseid. Kui vaatame statistikat, siis Eesti peab ühena enim kanu puurides kogu Euroopa Liidus kokku," rääkis Mering.
Eesti munatootjate vastuseisust on tekkinud hoopis äraspidine turutõrge. Õrre- ja vabajooksukanade munad tuuakse enamasti Lätist-Leedust sisse, sest Eestis ei toodeta neid piisavalt. Kui aga muna letil puudu, täidetakse tühimikku just Eesti puurikanatoodanguga.
Üllataval kombel on kõige väiksem puurikanamunade osakaal just odavamates jaekettides, nagu Maxima, Lidl ja Prisma, kes on andnud ka lubaduse puurimunadest täielikult loobuda ning kinnitavad, et teeksid seda kohe, kui oleks piisavalt õnnelike kanade mune võtta. Kõige rohkem müüvad Eestis puurikanamune aga just kallima ostukorviga Coop ja Selver, kes pole ka avalikult üleminekulubadusi andnud.
Toimetaja: Marko Tooming








