Riho Pihlakas külastas 2024. aasta novembris lapsega Tallinnas Mustika keskuse mängumaad. Kaubakeskuse juures on kolm tundi parkimist kellaga tasuta. Isa tunnistas, et batuudikeskuses kadus ajataju ning tasuta parkimisajast läks üle umbes 30 minutit. Hinnakirja järgi oleks ekstra 30 minutit pidanud maksma minema üks euro. "Kojamehe vahel oli juba 55-eurone trahviteade ja see tundus nagu selline nagu absurdne summa. Et posti peal on kirjas üks euro, aga tegelikult Europark tuleb ja küsib 55 korda rohkem," rääkis Pihlakas.

Ühest õnnetust trahvist alanud vaidlus on sisuliselt muutnud 44-aastase väikeettevõtja elu ja ta usub, et sellel saab olema raputav mõju kogu parkimisärile Eestis.

Kriitikat parkimisäri kohta jagavad osaliselt ka tarbijavaidluste komisjon ja kohtud.

Et probleemist aru saada, tuleb paika panna raamid. 20 aastat tegutsenud Europark on Eesti parkimisturu valitseja, kelle järgi ka teised firmad paljuski joonduvad. Europark haldab 65 protsenti turust ehk ligi 800 eraparklat üle Eesti, millel lisandub mõnel pool, nagu Tallinnas, linna parkimine. Firmat sisuliselt algusest peale juhtinud Karol Kovaneni sõnul pargitakse nende aladel aastas umbes 25 miljonit korda ja mullu määrati 25 000 trahvi.

"See 25 000 trahvi aastas kõlab suure numbrina. Aga kui nüüd võtta nagu tänavapilti, siis iga tuhande auto kohta, mis pargivad, tuleb üks trahv. Kui nii võtta, siis seda ei ole väga palju," rääkis Kovanen.

Kovaneni sõnul püütakse trahvideni jõudmist vältida erineval moel, alustades sellest, et parkimiskorraldajad käivad nähtavalt ringi, kuni selleni, et trahvi saab kergesti vaidlustada ja süütud näpukad näiteks tsooni või registrinumbriga saab andeks.

"Me oleme nii suure avaliku tähelepanu all olev ettevõte ja tegevus – nagu ütlesin, 25 miljonit parkimist aastas –, et me ei saa endale lubada seda, et me siin midagi nihverdame või teeme. Kujutame ette, et teeme midagi seadusevastast. See kõik on väga tugev avaliku tähelepanu all, kõik on läbi vaieldud ja kõik on by the book (nagu peab – toim.)."

Riho Pihlaka meelest on aga Europargi tegevus kaugel mõistlikkusest. Kui ta Mustika keskuse juures saadud trahvi tasumata jättis, sai ta meeldetuletuse Europarki esindavalt õigusbüroolt EFTA Legal, kus paluti tasuda juba 65 eurot. Lähemalt silmitsedes torkab silma, et 65 eurost moodustasid "omaniku või vastutava kasutaja selgitamisega seotud kulud" kümme eurot. Teatavasti on Europargil transpordiametiga leping, mille alusel saab välja küsida auto omaniku või vastutava kasutaja, aga üks selline päring maksis neile toona ainult 20 senti pluss käibemaks ja 2026. aasta algusest 40 senti.

Kovaneni selgituse kohaselt saab Europark transpordiametist kas äriregistrikoodi või inimese isikukoodi, inimese nime ja aadressi peavad nad omakorda pärima äriregistrist ja rahvastikuregistrist, et panna kokku, kas tegemist on inimese või ettevõttega, ning siis e-kirja saatma. "Taustal on jällegi nagu töö./…/ See ei ole põhjendamatu rikastumine, see kümme eurot," lausus Kovanen.

Et Pihlakas ignoreeris ka õigusbüroo meeldetuletust, sai ta üheksa kuud hiljem Pärnu maakohtust Europargi nimel koostatud maksekäsu, kus summa oli juba 180 eurot.

Pihlakas reageeris nüüd esimest korda ja vaidlustas maksekäsu otsuse Harju maakohtus, aga mitte ainult. IT-ettevõtja taustaga mees võttis süsteemi pulkadeks lahti nii õiguslikult kui ka äriliselt ja see, mis ta leidis, on tema sõnul jahmatav.

Nii Pihlakas kui ka Narvas elav Pavel Gordijevski, kes on juba läbi teinud kurnava kohtutee, möönavad, et hästi korraldatud parkimine on üldine hüve ja omanikul on õigus maa kasutuse eest tasu saada, kuid nende meelest tegeleb Europark liigkasu võtmisega.

Lihtsustatult on nii, et kui parkimine maksab näiteks üks euro, läheb 70 senti maa omanikule ja 30 senti parkimist korraldavale ettevõttele. Trahvid lähevad aga lõviosas firmale. Kusjuures, kui linnatänavatel on trahvi suurus 30-40 eurot, siis eraparklates tõstis Europark trahvi lae möödunud aastal juba 100 euroni.

Kovanen selgitas: "Kui võtta meie aastaaruanne ette, siis sealt nähtub, et aastas umbes miljoni euro eest laekub leppetrahvi tulu. Miljon eurot kõlab palju. Kui nüüd siia kõrvale panna kogu see kontrollimine, klienditeenindus, tarkvaralised lahendused, nii edasi, nii edasi, siis see kulupool on samas suurusjärgus."

Viimases avalikus majandusaasta aruandes näitas Europark 2024. aasta kasumiks 1,6 miljonit ja jaotamata kasumina seitse miljonit eurot, aga Kovaneni sõnul tuleb see parkimisteenusest, mitte trahvidest. Ta väidab, et ehkki üldtingimused seda lubavad, ei ole nad kunagi 100-eurost trahvi välja kirjutanud ning tegelikult sisse nõutud trahvide keskmine summa jääb 40 euro juurde.

Samas on TTJA juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon teinud viimasel ajal mitu otsust, milles on trahv tühistatud kui liiga kõrge. Näiteks Õismäe tee 155b parklas maksab ööpäev kolm eurot, aga Europark tegi inimesele seal mullu suvel 70 eurot trahvi.

Tarbijavaidluste komisjoni esimehe, advokaat Taavi Heina sõnul oleks mõistlik määr kahe- või kolmekordne parkimistasu ehk kui piirkonnas maksab ööpäev 30 eurot, on 60-eurone trahv okei, aga kui tasu on kolm eurot, siis ei ole 60 eurot okei. Kovanen nimetab seda jaburaks.

"Kui leppetrahv või trahv, ükskõik milline trahv, on sama suur kui see teenus ise tasu mõttes – euro või kolm eurot, mis seal vahet on –, mis point on inimesel üldse siis maksta teenuse eest, siis võib ju alati õnne katsuda, et kas nüüd jäin vahele või jäänud vahele. Tavaloogika juba ütleb ära, et see ei ole nagu loogiline," kommenteeris Kovanen.

Firma vaidlustas kõnealused tarbijavaidluse komisjoni otsused kohtus. Selgub, et Europark ongi Eesti üks suuremaid, kui mitte kõige suurem kohtuhagide esitaja. Aastate jooksul on nad saavutanud enda väitel umbes 1600 jõustunud lahendit, kuid kriitikute sõnul ei kajasta see kogupilti ja selle taga on peidus manipulatiivne muster. See toob meid tagasi Pavel Gordijevski juurde.

2021. aasta mais külastas tema abikaasa Tartut ja parkis kesklinna tanklas. Naine sai 45 eurot trahvi ja asi jõudis paar aastat hiljem kohtusse, kus peret esindas juristiharidusega Pavel Gordijevski ise. Esimeses astmes nad kaotasid, aga teises astmes võitsid. Kuid enne, kui teise astme otsus jõustus, teatas Europark, et soovib kogu hagi tagasi võtta.

"Kui hageja loobub oma hagist, see tähendab, et kohus peab nagu ära lõpetama menetluse ja seega sel ajal kohtuotsus ei jõudnud registrisse ja teised inimesed ei saanud teda näha," selgitas Gordijevski. Kohtuotsuste puhul on tavaliselt kuu aega enne, kui need jõustuvad ja selgub, et Europark on korduvalt just selle 30 päeva jooksul hagisid tagasi võtnud.

Gordijevski juhtumis proovis Tartu ringkonnakohus seda takistada ja juhtis tähelepanu, et Europark on masshageja, kellega oli tol hetkel seotud üle 2500 menetluse. "Loobudes järjekindlalt pärast negatiivse kohtulahendi selgumist hagist, kõrvaldab hageja avalikult kättesaadavad kohtulahendid, milles tema nõuded jäävad rahuldamata. Sellest võib jääda mulje, et õigusvastase leppetrahvi suhtes ei saa kohtust õiguskaitset," lisas Gordijevski.

Kovaneni sõnul on taolise käitumise taga aga puhas pragmaatika. "Et kui me näeme, et me kaotame selle asja, siis me ei vaidle inimesega. Ega meie asi pole vaielda kellegagi. /…/ Kui sa näed kohtus vaidleva poolena, et sul ei ole kasulik seda avalikuks lasta, siis loomulikult sa kasutad enda õigusest tulenevad õiguseid seda tagasi võtta, et siin ei ole midagi ebaseaduslikku," rääkis Kovanen.

Europark läks Gordijevski asjaga edasi riigikohtusse ja sai lõpuks õiguse hagi tagasi võtta. Ehk veel kord: algul läksid nad ise kohtusse nõudma 45-eurost parkimistrahvi, aga loobusid ja maksid Gordijevskitele koos nende menetluskuludega 1236 eurot ja 61 senti. Pereisa paneb see muigama.

"Jaa, tegelikult see oli hästi õnnestunud parkimine. Selles mõttes, et parkisid auto kahe minuti jooksul ja saad selle eest tuhat millegiga eurot."

"Ilmselge ja arusaadav, et nad analüüsivad omad vead ja iga kohtuotsuse alusel parandavad oma töö kvaliteeti. Näiteks kui kaotavad, siis võtavad hagi tagasi, aga kohe panevad lisasildid, joonistavad parklate peale värviga kirja, et see on eraparkla ja püüavad igalt poolt oma tööd parandada. See on puhas ratsionalism ja puhas oma äri optimiseerimine," leidis Gordijevski.

Kovaneni sõnul on parkimiste arv aastatega tõusnud, aga trahvide arv langenud, mis näitab tema hinnangul, et asjad on selgemaks vaieldud. Viimane info ütleb siiski, et eelmisel aastal oli nendega seotud 684 kohtuasja ning tänavu aprilli alguse seisuga 129.

Kovanen nõustub "Pealtnägijaga", et Eesti kohtute ressurssi raiskamine 20-või 30-euroste trahvide sissenõudmiseks on jabur tegevus. "Väga jabur tegevus, nõus. /…/ Ja ükski teenuse osutaja – vahet ei ole, mis valdkonnas sa oled – ei saa ju lubada seda, et ärimudel sisaldab seda, et inimesed tarbivad teenust selle eest maksmata. Ehk siis kogu see kontroll, kogu see, et meie lähme nagu kohtus lõpuni nende nõuetega tegelikult tagab selle, et terves Eesti riigis on võimalik korraldada parkimist avatud alal, märkide abil," põhjendas parkimisäri juht.

Kõik avastused kokku olid Pihlaka sõnul nii jahmatavad, et ta pani aasta alguses püsti eraldi firma, mis lõi ja haldab veebilehte parkimistrahv.ee, kus ta ühelt poolt dokumenteerib enda vaidluse teekonda, teisalt paljastab Europarki ärimudelit ja annab nõu, kuidas parkimistrahve vaidlustada.

Ta on andnud sisse hulga teabenõudeid, märgukirju ja isegi eraldi hagi Europargi vastu ning eelmisel nädalal algatas lehel rahvaalgatus.ee petitsiooni parkimistrahvidele ülempiiri kehtestamiseks. Ühelt poolt on Europargi juht enda sõnul üle elanud mitmeid sarnaseid kampaaniaid, teisalt haistab hoopis Pihlaka käitumises omakasupüüdlikkust.

"Kui nüüd rääkida sellest veebilehest, siis see on üks järjekordne kurioosum. Neid on enne ka olnud. Ja noh, ei saa inimestele aktiivsust ette heita. Ilmselgelt inimene on missioonil, aga leebelt öeldes on see asjatundmatu ja otse öeldes annab ikkagi konkreetselt valeinfot inimestele. Ei taha siin rohkem spekuleerida, aga kui kutsutakse üles nõu küsima, siis on tegelikult juba natukene viiteid petuskeemile," usub Kovanen.

Sarnane lehekülg on ka teise suure parkimisfirma Ühisteenuste kohta.