"Hiljem sel suvel kõnnime läbi Eesti. Meie sõidukid jäädvustavad maantee üksikasjad, liiklusmärgid ja maamärgid. Eestis ringi kõndivad meeskonnad kannavad seljakotte, et jäädvustada alad, kuhu sõidukid ei pääse – seda kõike selleks, et Maps oleks võimalikult täpne ja kasulik," kirjutas Apple ajalehes ilmunud teadaandes.

"Apple'is usume, et privaatsus on üks põhilistest inimõigustest ja see on üks meie põhiväärtustest, mistõttu on Apple Mapsi puhul igal pool lähtutud privaatsusest.
Lisaks on kõik meie sõidukid selgelt tähistatud Apple Mapsi sildiga, et teaksite alati, et tegu on meiega," informeeris suurkorporatsioon Eesti elanikke.

30-aastase ruumiandmete loomise ja analüüsimise ning kaartide koostamise kogemusega Eesti firma Regio ütles Apple'i kuulutust kommenteerides, et nad on teadlikud, et Eestis toimub Apple Look Aroundi ehk tänavatasandi pildiandmete kogumine.

"See ei tähenda, et turule tuleks uus kaart, vaid pigem seda, et Apple täiendab ja täpsustab oma olemasolevat kaardilahendust Eesti osas ning kogub andmeid tänavatasandi vaate jaoks," lausus Regio kaarditoodete ärijuht Merle Annov.

Annov peab positiivseks märgiks, et ka Eesti-sugust väikest turgu peetakse piisavalt oluliseks, et siin kaardikvaliteedi parandamisse panustada.

"Samas ei tähenda tänavatasandi pildi kogumine seda, et kõik kaardil olevad andmekihid muutuvad paremaks või ajakohasemaks. Kaardirakendus kui selline koosneb väga paljudest teemakihtidest, mille uuendamisel kasutatakse eri tehnoloogiaid, andmeallikaid ja metoodikaid," selgitas Annov.

Annov märkis, et nii palju, kui on kaartide kasutajaid, on ka arusaamu, mida tähendab "kõige parem kaart".

"Mõne kasutaja jaoks on kõige tähtsam aadressandmete täpsus ja ajakohasus, teise jaoks see, et kõik matkarajad, rändrahnud ja kaitsealad oleksid leitavad. Navigatsiooni puhul võivad määrava tähtsusega olla hoopis jalgteede olemasolu või sõiduridade juhatuse pakkumine ning liikluspiirangute täpsus. Mõni aga hindab kaardi juures eelkõige ilu, loetavust ja ülevaatlikkust ja on ka kasutajaid, kelle jaoks on kõige parem "kaart" üldse ortofoto," rääkis Annov.

Annovi sõnul on eri kaardilahenduste olemasolu kasutajale pigem positiivne.

"Praktikas ei suuda üks kaart katta niikuinii kõikide kasutajate kõiki vajadusi. Eri kasutajad vajavad eri andmeid ja funktsioone ning mitme lahenduse olemasolu annab neile võimaluse valida, milline kaart nende vajadust kõige paremini täidab," lausus ta.

Pidev kaartide uuendamine on Annovi sõnul nende kasutatavuse juures esmatähtis. "Teedevõrk, liikluskorraldus, aadressid, administratiivüksused, hoonete ruumikujud, huvipunktid ja muu kaardil olev info on pidevas muutumises. Põhimõtteliselt on kaart tegelikkusest alati mõnevõrra maas, mõne teema puhul rohkem, mõne puhul vähem," ütles ta.

Regio püüab hoida mahajäämust võimalikult väiksena. "Otseintegratsioonid eri registritega, kasutajate tagasiside pidev kogumine ning allikandmetes toimuvate muutuste järjepidev jälgimine aitavad meil muudatustega üha kiiremini kaasas käia," lausus Annov.

Konkurents globaalsete tegijatega, nagu Apple Maps või Google Maps, on Annovi sõnul tänapäeval loomulik, kuid kohaliku teadmise, detailsema katvuse, kiirema ajakohastamise ja paindlikuma lähenemise kaudu saavad kodumaised kaardilahendused pakkuda väärtust, mida globaalne lahendus alati samal tasemel ei kata.

Maa- ja ruumiamet: tekkida võib privaatsusriive küsimus

Maa- ja ruumiameti ruumiandmete ja maakatastri teenistuse direktor Erik Ernits leiab samuti, et kahtlemata on hea, kui Eesti on globaalse digiruumi osa ja piisavalt atraktiivne turg rahvusvahelistele platvormidele, et siinsete alade kaardistustegevustesse investeeritakse. 

"Avaldatu põhjal on tegemist nn tänavavaatega sarnaselt Google Street Viewga ja kasutaja vaatest on muidugi hea, kui tekib alternatiive. Detailsete andmete puhul võib vastukaaluks tekkida privaatsusriive küsimus, seda oli pressiteates väga pealiskaudselt käsitletud," lausus Ernits.

Maa- ja ruumiametil ehk marul ei ole Ernitsa täpsemat infot, millistel aladel ja milliseid andmeid kogutakse, milliste teenuste osutamiseks neid kasutama hakatakse ning kas ja kuidas neid tulevikus uuendatakse, mistõttu on ka täpsema hinnangu andmine keeruline. "Maru nn tänavavaatega sarnaseid andmeid ei kogu," lisas ta.

Ernits märkis, et maru loodavad andmed on suures osas avaandmed ning neid kasutavad nii Eesti kui ka rahvusvahelised ettevõtted oma kaartide ja kaarditeenuste arendamisel. 

"Rahvusvahelised ettevõtted, nagu Apple, arendavad oma kaardirakendusi eelkõige globaalse kasutajakogemuse parandamiseks – näiteks navigatsioon, teenuste leidmine või visuaalne kasutusmugavus," sõnas Ernits.