Riigikogus läbis tegelikult juba aasta tagasi esimese lugemise plaan anda erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) uurimisvolitusi juurde. Plaani järgi saaks erakondi, poliitikuid või ka kolmandaid isikuid kohustada esitama komisjonile vajalikke dokumente, selgitusi või teavet.

ERJK aseesimees Kaarel Tarand ütles ERR-ile, et see muudatus on hädavajalik.

"Aegade jooksul on kujunenud praktika, et kolmandatelt isikutelt, igasugustelt ettevõtetelt ja muudelt küsime me järelevalve seisukohalt olulisi dokumente, aga nad ei pruugi neid meile anda, sest seaduses ei ole sätestatud konkreetset õigust ja kohustust. See tähendab, et paljud menetlused peavad poole peale seisma, sest järelevalvekomisjon, kellel lasub tõendamiskohustus, ei suuda koguda ja kätte saada kõiki tõendeid, mis oleks otsuse tegemiseks vaja," rääkis Tarand.

Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg rääkis, et teisipäeval tegeletakse komisjonis veel muudatusettepanekutega, kuid seaduse võiks veel enne suve vastu võtta. Esmane tunnetus on tal, et poolthääled tulevad kokku.

"Loodan küll, aga praegu on raske öelda, sest hääletust pole toimunud. Seniste arutelude põhjal ei oska ma hinnanguid anda, kas mõni muudatus on kellelegi täiesti vastukarva. Seni pole vastuhääli kuulda olnud, aga minu äsjane kogemus näitab, et see ei pruugi veel midagi tähendada," rääkis Kiviberg.

Keskerakondlane Lauri Laats ütles samas, et tema sisetunde järgi erakonnaseadusega väga kaugele ei jõuta.

"Iseenesest peaksime me ka lõpuni vaidlema, kas selline komisjon nagu erakondade rahastamise järelevalve komisjon on üldse mõistlik või peaks see järelevalvefunktsioon olema õiguskantsleril," tõdes Laats.

Sotsiaaldemokraadid pakkusid mõni kuu tagasi välja, et inimene ei tohiks saada erakonnale annetada rohkem kui 100 000 eurot aastas. Kivibergi sõnul seda praegu rohkem arutatud ei ole.

Reformierakonna peasekretär Kristo Enn Vaga ütles, et see ei oleks ka mõistlik, sest sellest hakataks mööda hiilima.

"Ma ei näe, et see otsus oleks vajalik, sest erakondade annetamine on Eestis ülimalt läbipaistev. Inimesed näevad kodulehelt, kes ja mis kuupäeval on annetanud ning annetada saab ainult eraisik. Meil on sellega päris hästi," sõnas Vaga.

Põhimõttelisemad küsimused erakonnaseaduses jäävad siiski ootama järgmist riigikogu koosseisu. Näiteks see, millised organisatsioonid üldse tohivad aidata erakondadel oma poliitikat kujundada. Kuna juriidilised isikud erakondadele annetada ei tohi, siis võib nende suhtlus parteidega liigituda praegu keelatud annetuseks.

"Seni ei ole justiitsministeeriumist suudetud ka välja pakkuda lahendust, mis ei liigitaks iga valimiste ajal sõna võtvat organisatsiooni ühe või teise erakonna mõjusfääri. Kui looduskaitsjad teevad lobi või kohalik külakogukond teeb kampaaniat, et nende teemad oleksid valimistel pildis, siis me ei saa ju öelda, et nad on erakondadega seotud," ütles Läänemets.

"Ma olen skeptiline, et suudame nii lühikese aja jooksul enne valimiskampaania algust nendes põhimõttelistes küsimustes kokkuleppele jõuda," lausus isamaalaste juht riigikogus Helir-Valdor Seeder.