Hamburgi sõnul on teraviljasektorile viimased kolm aastat olnud rasked ning isegi kui talumehed oleksid soovinud selleks hooajaks osta väetist ette, poleks paljud selleks krediidikõlbulikud.

"Paljud ei ole saanud endale väetist varuda, mis tähendab seda, et ostad praegu kalli hinnaga ja ega see midagi head ei tähenda," sõnas Hamburg.

Ka põllutöödeks kasutatav eridiisli hind on Iraanis toimuva tõttu kõvasti tõusnud. Kui kuu aega tagasi maksis Hamburgi sõnul liiter erikütust 80 senti, siis täna on see tõusnud juba 1,4 euro juurde.

Põllumehe sõnul andsid suure panuse tööjõusse Ukraina põgenikud, kes peale sõja algust Eestisse jõudsid.

"Kui nüüd juhtuks, et seda päevalt ära lõpeks ja ukrainlastel oleks koht, kuhu koju tagasi minna, siis see oleks tõsine tõsine probleem põllumajandussektoril," sõnas Hamburg.

Tulevikus peab Hamburg põllumaanduses oluliseks küsimuseks robotiseerimist, millega suudetaks puuduvat tööjõudu asendada.

Kunagi toonase maaeluministri Arvo Alleri poolt pakutud plaani saata koolilapsed põldudele Hamburg tõsiseltvõetavaks ei pidanud.

"See mõte tundub nagu natuke ebareaalne, sest lastel on piiratud tööaeg. Kui hommikul kell kaheksa läheb kombain põllule ja pimedas tuleb, siis lapsi selleks rakendada ei saa. Teiseks, laste füüsiline võimekus ei lubagi paljusid töid teha," sõnas Hamburg.

Märtsi keskel toimunud põllumeeste protesti tulemuslikkusest Hamburg täpselt sotti ei saanud.

Kui poliitikute sõnumeid kuulata, siis oli kasu, kui rahandusministri väljaütlemisi kuulata, siis ei olnud kasu," leidis Hamburg rahandusministri kommentaarist, et põllumajandussektori toetusraha võib hoopis minna Rail Balticu ehitusse.

Kõrgetest toidukaupade hinnast rääkides, leidis põllumees, et nendes tema ametivendadega süüdi ei saa olla. Pigem on talumehed selle ahela nõrgim lüli.

"Kuna kartul, kilepiim, leib ja sai on ostukorvi tooted, siis nende toodetega käib hinnasõda. Oli aegu, kus kilepiim oli kaks korda odavam kui karboniseerimata vesi: mõistusvastane," nentis Hamburg.