Iisraeli rünnakud tabasid kolmapäeval Bekaa orgu Lõuna-Liibanonis ja pealinna Beirutit, kuna juudiriik teatas, et teisipäeva õhtul Iraani sõjas välja kuulutatud kahenädalane vaherahu ei kehti tema võitluses Iraani toetatud islamirühmituse Hezbollah' vastu, teatas väljaanne The Times.

"Iisraeli kaitsevägi (IDF) jätkab Liibanonis oma võitlust ja maavägede operatsioone Hezbollah' vastu," teatas Iisraeli sõjavägi. "Rünnakutes osales umbes 50 Iisraeli õhujõudude hävitajat. Ühe minuti jooksul tabati umbes 100 juhtimiskeskust ja sõjaväe infrastruktuuri objekti, kasutades umbes 160 ühikut laskemoona," seisis teates.

Hezbollah käskis Lõuna-Liibanoni elanikel mitte naasta oma kodudesse enne, kui piirkonnas on välja kuulutatud ametlik relvarahu.

Iisraeli kaitseminister Israel Katz ütles, et kolmapäevane rünnak oli suurim kontsentreeritud rünnak Iraani toetatud võitlejate vastu alates 2024. aastast, mil Iisraeli riiklik välisluureagentuur Mossad lasi kaugjuhtimise teel õhku tuhandeid Hezbollah' võitlejate kantud piipareid, tappes vähemalt 32 inimest.

Liibanoni tsiviilkaitse teatas, et kolmapäeval hukkus vähemalt 254 inimest ja 1165 sai haavata. Tervishoiuministeerium teatas teisipäeval, et alates sõja algusest on tapetud 1298 meest, 102 naist ja 130 last ning 4812 inimest on saanud haavata. ÜRO andmetel on üle 1,2 miljoni inimese sunnitud kodust lahkuma, enamik neist lõunas asuvatest šiiidi moslemite kogukondadest, idas asuvast Bekaa orust ja Hezbollah' kontrolli all olevatest Beiruti äärelinnadest.

Iisraeli allikate sõnul võib võitlus Hezbollah' vastu intensiivistuda, sest ilma rünnakuteta Iraanile on Iisraeli õhuväel suurem vabadus Liibanonis asuvaid sihtmärke rünnata.

Iraani välisminister Abbas Araghchi süüdistas Iisraeli relvarahuru rikkumises ja arutas Pakistani relvajõudude ülema feldmarssal Asim Muniriga peetud kõnes "sionistliku režiimi relvarahu rikkumisi Iraanis ja Liibanonis", teatas Iraani välisministeerium.

Iisrael väitis, et relvarahu ei kehti Liibanoni kohta, kuid Iraan ja Pakistan, kes vahendasid Teherani ja Washingtoni vahelist habrast vaherahu, on selle vaidlustanud. USA president Donald Trump ütles ka, et Iisraeli võitlus Hezbollah' vastu ei kuulu relvarahu alla. "Neid (Hezbollah'd – toim.) ei kaasatud kokkuleppesse," ütles Trump. "See on eraldi konflikt."

Kolmapäeval teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et ta oli rääkinud Trumpi ja Iraani presidendi Masoud Pezeshkianiga, lisades: "Avaldasin lootust, et mõlemad sõdivad pooled austavad relvarahu täielikult kõigis vastasseisu piirkondades, sealhulgas Liibanonis."

Paljud iisraellased naasid pärast 2024. aasta novembris sõlmitud relvarahu oma koju Liibanoni piiril ja on viimased 37 päeva veetnud varjupaikades, et kaitsta end Liibanonist lähtuvate rakettide eest, mida Hezbollah nende suunas tulistab. Piirialadel on raketitules hukkunud vähemalt kaks iisraellast.

Hezbollah' võimekus olevat Iisraeli ametnikke üllatanud. Viimases sõjas tapeti võitlejate juhid ja Liibanoni valitsus on intensiivistanud oma retoorikat nende vastu, püüdes aidata neid relvituks teha ja avalikust elust eemaldada.

Liibanonis on aga inimesed üha vihasemad, et Hezbollah on nad järjekordsesse sõtta tõmmanud. Alates 2. märtsist, mil Hezbollah astus Iraani toetuseks sõtta, on Iisrael tunginud sügavale Lõuna-Liibanoni, kavatsusega hoida Litani jõest lõunas asuvad maad oma kontrolli all.

"Idee ei ole muuta rahvusvahelist piiri ja võtta Liibanonilt maad ära," ütles üks Iisraeli sõjaväeülem. "Meie arusaamist mööda on see ajutine, kuni Hezbollah desarmeerub."

Liibanoni valitsusel oli plaan Hezbollah desarmeerida, kuid president Joseph Aoun, endine armeeülem, on jõu kasutamise välistanud, kartes, et see viib kodusõjani riigi usulahkude vahel.

"Hezbollah on väga leidlik organisatsioon," ütles Iisraeli ülem. "Kuigi juhtkond on nüüdseks tapetud ja teine ​​​​juht Naim Qasim on vähem kogenud, on Hezbollah' DNA-s uue olukorra mõistmine, improviseerimine, arenemine ja kohanemine," lisas ta.

"Oleme seda varem palju-palju kordi näinud. See on nende tugev külg. Muidugi ei aidanud Süüria langemine neid, sest läbi Süüria oli Iraani peamine tee Liibanoni relvade ja raha toomiseks ning see on nüüd üsna keeruline," tõdes ta.

"Aga nüüd teame, et Hezbollah'l on võime kohaneda ja muutuda. Seepärast me ikka veel jälgime ja tegutseme – me peame tagama, et asjad ei pöörduks tagasi endiseks," rääkis ta.

Analüütikute sõnul on Iisraeli sõda Hezbollah'ga üks peamisi küsimusi, mis Trumpi ja Iraani vaherahu võib ohustada.

"Läbirääkimiste ja põhjarinde vaheline seos on praegu kõige keerulisem küsimus," ütles Michael Milshtein, Iisraeli endine Palestiina asjade sõjaväeluure juht ja Tel Avivi ülikooli Palestiina uuringute direktor. "Netanyahu vastus Pakistani peaministrile oli, et need on eraldi valdkonnad ja me näeme seda Iisraeli tänases sõjalises tegevuses – ja me näeme seda lõhet selgelt."