"Praegune kaudne valimissüsteem on osutunud keerukaks ja poliitilistest kokkulepetest sõltuvaks," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats eelnõu algatamist.

"Hiljuti saime meedia vahendusel teada, et kehtivat seadust üritasid endale mugava kandidaadi leidmise huvides ära kasutada Reformierakond ja sotsid. Säärased poliitilised sobingud vähendavad Vabariigi Presidendi institutsiooni mainet ja võõrandavad rahvast poliitikast," märkis Laats, lisades, et otsevalimised muudaksid protsessi selgemaks ja läbipaistvamaks ning tugevdaksid presidendi sidet rahvaga.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme lisas, et otsevalimised suurendavad inimeste otsest osalust riigielus, tugevdavad presidendi demokraatlikku mandaati ning lähendavad riiki ja rahvast.

"Leiame, et presidendi valimise õigus peaks kuuluma rahvale. Ka avaliku arvamuse küsitlused on aastaid näidanud tugevat ja stabiilset toetust presidendi otsevalimisele, mis viitab ühiskondlikule ootusele muuta senist korda," nentis Helme.

Eelnõu kohaselt võib presidendikandidaadi üles seada vähemalt 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku. Kandidaatide registreerimine algaks 60 päeva enne valimispäeva ja lõppeks 40 päeva enne valimispäeva. Valituks osutuks kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest. Kui ükski kandidaat ei saavuta nõutavat häälteenamust, korraldataks kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Teises voorus osutuks valituks kandidaat, kes saab enam hääli. Häälte võrdsuse korral eelistataks vanemat kandidaati.

Lisaks Keskerakonna ja EKRE saadikutele on eelnõule allkirja andnud riigikogu fraktsioonitud saadikud Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas.