Viimane ülelinnaline dokument valmis 2001. aastal, ent sellest ajast on Tallinnas linnaplaneerimine toimunud linnaosade kaupa.

Nii ongi praktiliselt kogu linn niimoodi üle käidud, välja arvatud Põhja-Tallinn ja Kesklinn. Kui Põhja-Tallinna planeering on Tallinna peaarhitekt Andro Männi sõnul lõppjärgus ja peaks sel aastal rakenduma, siis Kesklinnaga nii libedalt läinud pole.

"Tegelikult Kesklinna üldplaneeringut alustati ka juba mõned aastad tagasi, aga kuna Kesklinn on väga tihedalt seotud praktiliselt kõigi teiste linnaosadega, siis Kesklinna linnaosa probleeme lahendades tuli lahendada ka juba naaberlinnaosade teemasid," sõnas Mänd.

Sealt sai tema sõnul alge ka mõte luua uus Tallinna üldplaneering.

Üldplaneering keskendub Tallinna linnaruumile laiemalt, näiteks hõlmab see erinevaid võrgustike, näiteks sini- ja rohevõrgustik, transpordivõrgustikud, haridusasustuste võrgustikud, aga ka näiteks linnaosakeskuseid.

"Tallinn on pigem ühekeskuseline linn, et me näeme, et me peame võimestama ja tugevdama linnaosade keskuseid just linnaplaneerimisega tiheduse, teenuste osas," ütles Mänd.

Lisaks on loodavas kavas tähtsalt kohal majandus.

"Me näeme, et väga palju tootmist on linnast välja liikunud, pahatihti meie naabervaldadesse, mitte isegi kuskil Hiina või Kagu-Aasiasse ja see on tinginud olukorra, kus tuhanded tallinlased peavad iga hommiku linnast välja rändama, et tööle minna," sõnas peaarhitekt.

Niisiis kirjutab ülelinnaline planeering üle ka kõik varasemad linnaosa üldplaneeringud ning ühtsustab linnaosade üldplaneeringute terminoloogiat.

Kõik peavad millestki loobuma

Kuigi linnaplaneerimine muutus eelmise linnavalitsuse ajal poliitilse kempluse teemaks, ei tasu Männi sõnul liialt karta, et nii läheks ka uue üldplaneeringuga.

Peaarhitekti sõnul ongi sellisesse raamdokumenti sissekirjutatud arutelu ning ka seadused kohustavad erinevate vaatepunktidega arvestama.

Nii saabki oma sõna sekka öelda nii poliitiline telg, eksperdid, huvigrupid ja ka kohalikud elanikud.

Männi sõnul ongi üldplaneering teise sõnaga ühiskondlik kokkulepe.

"Kõik üldplaneeringud on osapoolte ühine kokkulepe, kõik peavad millestki loobuma - see ongi ühiskondlik kokkulepe," selgitas Mänd.

Männi sõnul on eesmärgiks võetud uus Tallinna üldplaneering valmis saada käimasoleva valimistsükli jooksul ehk maksimaalselt nelja aasta jooksul.