"Muudatuste eesmärk on viia jahireeglid paremini vastavusse nii looduskaitse vajaduste kui ka tegeliku praktikaga. Loapõhine lähenemine annab riigile täpsema võimaluse sekkuda seal, kus konfliktid loomade ja inimeste vahel on suurimad, samal ajal kui väikekiskjate ohjamine aitab kaitsta haavatavaid linnuliike nende pesitsusajal" ütles kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.

Samavõrd oluline on Toomingu sõnul, et relvade käsitlemise reeglid oleksid arusaadavad ja proportsionaalsed, mis tähendab, et keskendutakse tegelikule ohutusele, mitte formaalsetele eksimustele.

Eelnõuga loobutakse pruunkaru puhul senise kindla jahiaja kehtestamisest ja edaspidi toimub karu küttimine üksnes keskkonnaameti eriloal. See viib Eesti regulatsiooni kooskõlla Euroopa Liidu loodusdirektiiviga, mis käsitleb karu rangelt kaitstava liigina.

Loapõhine lähenemine võimaldab keskkonnaametil lahendada püsivaid kiskjakonflikte paindlikumalt, suunates vajaliku küttimise kahjustuste piirkondadesse ja bioloogiliselt sobivaimasse aega. Samuti lubatakse ohutuse ja jahieetika tagamiseks kasutada karujahil koera, et haavatud ja seetõttu eriti ohtlik loom ohutult üles leida.

Oluline muudatus puudutab jahirelva transportimist sõidukis. Transpordivahendis peab relv olema laadimata, kuid loobutakse ebamõistlikust lisanõudest, et laadimata relv peab tingimata olema püssikotis või kabuuris.

"Muudatused aitavad ühtlustada jahindust puudutavaid õigusnorme ja viia need paremini vastavusse praktilise jahipidamisega. Laadimata relva kotist väljas transportimise lubamine sõidukis ka individuaaljahil on sisuline ja põhjendatud muudatus. Seejuures on meie jaoks väga oluline rõhutada, et ohutu relvakäsitlus on jätkuvalt aluspõhimõte ning selles ei saa ega tohi teha ühtegi järeleandmist," ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Samuti kaotatakse relvale kinnitatud padrunitega salve puudutav piirang, mis oli vastuolus relvaseaduse põhimõtetega. Senised sätted on toonud kaasa olukordi, kus jahimehi on formaalsete eksimuste eest karistatud sedavõrd rangelt, et neilt on võetud relvaluba ja nad on pidanud relvadest loobuma, ehkki relv oli laadimata ja tegelikku ohtu ei eksisteerinud. Muudatus tagab proportsionaalsuse ning suunab järelevalve ressursi tegelike rikkumiste nagu salaküttimise avastamisele.

Kolmanda olulise teemana annab muudatus keskkonnaametile õiguse lubada kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades kevadisel perioodil ehk 1. märtsist 30. aprillini väikekiskjate küttimist. See puudutab näiteks rebaseid, kährikuid, nugiseid ja šaakaleid.

Eesmärk on kaitsta maaspesitsevaid linde, kellele väikekiskjad avaldavad pesitsusperioodi ajal väga suurt negatiivset survet, aidates seeläbi kaitsta Eesti kaitsealuseid liike.

Lisaks lükatakse šaakalijahi algus 1. septembrilt bioloogiliselt põhjendatumale ajale, 1. oktoobrile, kuna septembris sõltuvad šaakalikutsikad veel oluliselt vanematest.

Samuti lubatakse keskkonnaametil rakendada lindude letaalset heidutust põllukahjustuste piirkondades ennetavalt, mitte alles pärast kahjude tekkimist, ning täpsustatakse jänese-, kopra- ja kaelustuvijahi tingimusi, viies koerte kasutamise nõuded vastavusse tegeliku jahipraktikaga.