Taani muuseum teatas neljapäeval Dannebroge avastamisest, mis langes kokku 2. aprillil 1801 toimunud Kopenhaageni lahingu 225. aastapäevaga.  Dannebroge oli toona Taani mereväe lipulaev. 

Muuseumi merearheoloogia juht Morten Johansen ütles, et Kopenhaageni lahing ja laev on osa Taani rahvuslikust pärandist.

"Kuigi lahingust on palju kirjutatud, siis me ei tea, mis tunne oli tegelikult olla laeva pardal, mis tulistati tükkideks ja osa sellest loost saame ilmselt õppida vrakki nähes," ütles Johansen. 

Kopenhaageni merelahing toimus Taani ja Suurbritannia vahel Napoleoni sõdade ajastul. Suurbritannia oli toona sõjas Prantsusmaaga ning proovis selle vastu jõustada mereblokaadi.

1790. aastate lõpus moodustasid aga Taani, Rootsi, Venemaa ja Preisimaa liidu, et kaitsta neutraalsete riikide õigust kaubelda Prantsusmaaga. Britid leidsid, et selline liit ohustab mereblokaadi ja Ühendkuningriigi merelist ülemvõimu. 

Suurbritannia tahtis tagada, et Taani astuks liidust välja ja saatis kuningliku mereväe Kopenhaageni suunas. Vaatamata Taani vastupanule suutis Briti laevastik Nelsoni juhtimisel lahingu lõpuks võita.

Legendi järgi võitsid britid toona lahingu, kuna nende ajaloo kuulsaim admiral eiras taganemiskäsku. Nelson oli eelmises lahingus kaotanud parema silma, tõstis Kopenhaageni lahingu ajal pikksilma oma pimedale silmale ja ütles kaptenile, et ta pole taganemise signaali näinud.

Lahing lõppes Suurbritannia võiduga ning London sai keskenduda võitlusele Prantsusmaa vastu. Nelsoni karjäär kogus hoogu ning 1805. aastal hävitas ta Trafalgari lahingus Prantsuse keisririigi laevastiku.