Süsinikukvootide hind jõudis jaanuari keskpaigaks pärast pikka tõusuperioodi tasemele üle 90 euro tonni eest ning siis algas hinna langus, jõudes 62 euroni. Märtsi viimasel kolmandikul asus hind taas tõusule ning oli teisipäeva seisuga 72 euro juures.

Jaanuarist märtsi keskpaigani toimunud hinnalanguse taga oli mitmete Euroopa riikide juhtfiguuride jutt vajadusest Euroopa konkurentsipositsiooni parandamiseks teha kardinaalseid muudatusi ETS kauplemissüsteemis, ütles ERR-ile Marko Allikson Baltic Energy Partnersist.

Kuna nüüd on tekkinud turul veendumus, et süsteemi siiski kardinaalselt muutma ei hakata, on kvoodi hind taas tõusule pööranud, lisas ta.

"Täna võib eeldada, et pigem on võimalik, et lisatakse teatud määral tasuta kvoote ning kohendatakse võimalike kvootide lisamise mehhanismide reageerimiskiirust, et hoida turuhinda liikumast ekstreemsustesse," lausus Allikson.

Enefiti energiakaubanduse ja portfellihalduse juht Tiit Hõbejõgi märkis, et gaasi ja nafta kõrge hind on tekitanud fossiilkütustest rohkem sõltuvates riikides poliitilise surve midagi ETS-is muuta.

"Turg ootab Euroopa Liidu CO₂‑heitekaubandussüsteemilt kvootide osas leevendavat mõju, võttes arvesse nii mitme liikmesriigi taotlusi kui ka Lähis-Ida nafta- ja gaasitarnekatkestusi, mis tõstavad eurooplaste energiahindu. Ametlikke signaale pole selle osas antud, kuid kauplejad on seda tõlgendanud CO₂‑hinda toetava tegurina," lausus ta.

Kvoodi hinda on tõstnud ka see, et gaasi kallinedes on osa Euroopa elektritootjaid läinud üle söele, mis suurendab kvootide ostmise vajadust, lisas Hõbejõgi.

Oht jääb, et hind tõuseb veel märkimisväärselt

Kuidas süsinikukvoodi hind lähiajal muutub, sõltub eelkõige poliitilistest teguritest ehk Euroopa Liidu võimalikest muudatused ETS süsteemis, märkis Allikson.

"Praegu valmistatakse endiselt ette ettepanekuid ning peatselt peaks minema nende üle reaalseks aruteluks. Pigem on oht, et kui muutused süsteemile jäävad kosmeetiliseks, siis hakkab CO₂ hind peatselt tõusma ning lähenema ühel hetkel uuesti selleks aastaks oodatud 100 eurot tonnist tasemele," nentis Allikson.

Hõbejögi märkis, et turg jääb tõenäoliselt närviliseks ning juhul kui Lähis-Ida konflikti kiiresti ei lahendata, võib kvoodi hind sattuda täiendava poliitilise surve alla.

"Kui Lähis-Ida konflikt jätkub pikemat aega, võib sellel olla laastav mõju maailma majandusele. Seetõttu suureneb poliitiline surve leevendada heitekaubandussüsteemi nõudeid või vähemalt kehtestada ajutine hinnalagi olukorras, kus fossiilkütuste hinnad püsivad kõrgel," lausus ta.

Odavneda võib süsinikukvoot siis, kui tegelikud muudatused süsteemis ületavad turuosaliste ootusi võimalike tasuta kvootide lisamise üle kauplemissüsteemi, ütles Allikson.

"Enne selgust aga pigem jälgib turuhind erinevate ETS-i kohta sõna võtvate Euroopa liidu riikide juhtfiguuride sõnumeid, mille abil püütakse ennustada võimalikku kokkulepet edasiseks. Olukord CO₂ turul on pisut analoogne sellega, kuidas Trumpi väljaütlemised liigutavad nafta ja gaasihindu," lausus Allikson.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) kirjutas ERR-is ilmunud arvamusloos, et ETS-i ehk heitkogustega kauplemise süsteemi muudetakse, aga mitte kapitaalselt ning et jauramine ETS-i ümber on puhas asendustegevus.

"Kaks fakti ETS-i kohta: käib arutelu ETS-i reformimiseks, eelkõige hinna ennustatavuse ja stabiilsuse tõstmiseks, (ning) ETS-i ei lõpetata ega lammutata," märkis Sutt.

Kvoodi hinna kõikumine mõjutab elektri hinda vähe

Elektri hind tõusis Eestis, Lätis ja Leedus selle nädala alguses märkimisväärselt kõrgemale, kui see oli eelmisel nädalal: kui siis oli nädala keskmiseks hinnaks Eestis 43 eurot megavatt-tunnist, siis selle nädala esmaspäeva-teisipäeva keskmine on 129 eurot.

Alliksoni sõnul on süsinikukvoodi osa selles siiski väike ning hinnatõusu peamine põhjus on tuuleenergia väike toodang.

"Teine suurem mõjur on  Leedu-Rootsi kaabli hooldus, mis ühest küljest suurendab Eesti-Läti vahelist ühendust ja viib meie hinnad Soome hinnast kõrgemaks Läti tasemele, aga teisalt põhjustab hinnatippe, kui kogu regioonis ei ole piisavalt taastuvenergiat ja peamiselt maagasi kasutava elektri ja soojuse koostootmise maht oluliselt langenud," lausus ta.

Ka Hõbejõgi ütles, et tuuleenergia tootmine langes sel nädalal madalale ning hinda mõjutas Rootsi-Leedu ühendusega toimuv.

Elektri hinda on tõstnud ka Iraani konflikti tõttu tõusnud gaasihind, süsinikukvoodi hinnatõus moodustab aga elektrihinnast väikse osa, märkis Allikson.

"CO₂ kvootide hinna tõus 10 eurot tonni kohta lisab gaasijaama omahinnale vaid umbes neli eurot megavatt-tunni kohta, põlevkivijaamadele umbes  10 eurot, mis moodustab suhteliselt tagasihoidliku osa hindade tõusust," lausus ta.