Rootsi kuritegevuse ennetamise riiklik nõukogu (BRA) teatas, et eelmisel aastal tapeti 84 inimest, mis on vähem kui 2024. aasta 92 inimest ja tunduvalt vähem kui 2020. aasta tipptase, mil tapeti 124 inimest.

"Surmaga lõppenud vägivallajuhtumite arvu vähenemine 2025. aastal oli teine ​​järjestikune langusaasta ja oli madalaimal tasemel alates 2012. aastast," teatas BRA oma avalduses.

Selline statistika on teretulnud toetus parempoolsele valitsusele, mis võitis 2022. aasta valimised osaliselt tänu lubadusele võidelda jõuguvägivallaga, mis oli tõstnud relvadega seotud surmajuhtumid Euroopa Liidu kõrgeimale tasemele. BRA lisas, et Rootsi surmavaim massiline tulistamine eelmise aasta veebruaris, mis ei olnud jõukudega seotud ja milles hukkus 10 inimest, avaldas olulist mõju 2025. aasta statistikale, moodustades üksi ligi veerandi kõigist tulistamisjuhtumitest.

Rootsis toimuvad valimised selle aasta septembris ja kuritegevus on valijate jaoks üks peamisi küsimusi, isegi kui tulistamiste arv Rootsis on alates 2022. aastast enam kui poole võrra vähenenud.

Politsei ja poliitikud nimetavad kuritegevuse vähenemise põhjustena uusi meetodeid, lisaressursse ja politseinike suurenenud volitusi, näiteks ulatuslikku pealtkuulamise seadustamist.

Muudatuste hulka kuuluvad ka tunnistajate anonüümsuse laiem tagamine, suurenenud elektrooniline jälgimine, karmimad karistused ja nn turvatsoonid, kus politsei saab inimesi läbi otsida isegi siis, kui neid ei kahtlustata üheski kuriteos.

Politsei ütles, et need meetmed on võimaldanud neil arestida jõukude vara ja olla tulistamiste ennetamisel tõhusam.

Relvavägivald oli endiselt vägivaldse surma kõige levinum põhjus ja nõudis 2025. aastal 42 inimelu, mis on kolm vähem kui eelmisel aastal.