Ligi sõnul ei ole valitsusel plaanis Poola kombel kütuseaktsiisi alandada või hinnapiiri seada, et kompenseerida tarbijatele kallinevat kütust.

"Igal juhul on see vale poliitika. See on vastuolus pikaajaliste poliitikatega ja ka majandusloogikaga. Kui on tarneraskus, siis ei tohi ergutada nõudlust, vaid ergutada pakkumist ja sellega ka me tegeleme," ütles Ligi.

"Me oleme väga helde maksukergenduse ära teinud, oma otsused langetanud ja ei hakka kopeerima selliseid tegemisi," lisas minister.

Terminali juhatuse liige Alan Vaht kirjutas möödunud nädalal sotsiaalmeedias, et Eestil oleks mõistlik kaaluda kütuseaktsiiside ajutist langetamist, sest kõrgemad kütusehinnad toovad läbi käibemaksu 10 kuni 11 miljonit eurot riigikassasse.

Ligi sõnul on tegemist aga valearvutusega.

"See on hästi naiivne, aga ma olen ka Eesti valitsusele selgitanud, et me seda teed ei lähe, ei saa minna. Me ei saa ühte maksu tõsta välja, lihtsalt sellepärast, et hinnad tõusevad, sest tegelikult majandus samal ajal tõmbab kokku," selgitas minister.

Kui suurt tulu võiks riik kõrgematest kütusehindadest saada, Ligi avaldada ei tahtnud, ent Vahti sõnu ta liialt kuulata ei tahtnud.

"Ärme huvigruppe pane prognoosima. Hästi naljakas on kaupmeeste lubadus, et nad hinda alandavad. Kogu loogika on, et kui alandamiseks läheb, siis see on ajutine, osaline ja seda ei saa kunagi kontrollida," sõnas minister.

Kui Lätis räägitakse kütuse hinnalaest ning mujal lähiregioonis aktsiisi alandamisest, siis Ligi sõnul on tegemist rumalusega.

"Tehku teised rumalusi. Ma vaidlen neile vastu ja ütlen, mis on õige poliitika või parem poliitika," ütles Ligi.

Rahandusministeeriumil ilmub neljapäeval majandusprognoos, kus riigieelarve defitsiit on ministri sõnul eelnenud prognoosist suurem.

"Õnnetus on see, et prognoosid lüüakse varem lukku, kui Trump midagi ütleb või Iraan ja Putin ütlevad, Ukraina droonid ka kogu aeg. NATO tarnijad on tulekahjus," lausus minister.