Harjumaal võetakse 1. aprillist käigust ära mitmed maakonnaliinide väljumised, suuremad kärped ootavad ees suvel, kui seisma pannakse peamiselt koolilapsi sõidutanud liinid. Aga ka Maardu ja Tallinna vahel hakkab buss senisest harvemini sõitma.

Põhjus väga lihtne – ühistransporti korraldav Iil ehk endine Põhja-Eesti ühistranspordikeskus peab kokku hoidma pool miljonit eurot.

"Esimese poolaasta eelarve täna on paigas, eks nüüd selgub, mis teisest poolaastast saab, sest esialgu oli arvestatud sellega, et õpilastele ja pensionäridele tuleb piletihind. Tänases valguses seda ei tule. Saab näha, mida riik otsustab," lausus Iili tegevdirektor Andrus Nilisk.

Niliski sõnul on vedajatega sõlmitud lepingud indekseeritud ja seotud tarbijahinnaindeksiga, et kompenseerida kütusehinnatõusu.

"Tõsi on see, et riik ei ole sellega arvestanud ja oleneb sellest, kas riigil on reserve seda kompenseerida või ei ole. Kui ei ole kompenseerida, siis tulevad järgmised kärped," ütles ta.

Järvamaa ÜTK peab tänavu kärpima 39 000 liinikilomeetrit. Selleks on suurendatud nõudepeatuste hulka ehk kaugematesse kohtadesse sõidab buss vaid siis, kui sõidusoovist ette teada antakse.

"Eelarvepuudujääk on praegu 50 000 euro kandis, aga arvestades uusi kilomeetrihindasid, näitasid need prognoosid seda, et meil hakkab puudujääk olema kuskil 150 000 eurot," lausus Järvamaa ÜTK tegevdirektor Urmas Kupp.

Kupi sõnul on ministeeriumiametnike vastus olnud, et kõigepealt ootavad nad ära poliitilise otsuse.

"Aga eeldada on, et see otsus tuleb meie jaoks suhteliselt karm. Me peame hakkama mõlema selle peale, et liinikilomeetreid vähendada," ütles Kupp.

"Küsimusele, kui suur see kärbe tuleb või kui palju vajab ühistransport lisaraha, on hetkel veel vara vastata, sest kütusehinna muutustega teeme ümberarvutused.  Ja siin on küsimus, milliseid hinnaprognoose me võtame kütusehinna liikumisel arvesse. Lõpliku otsus, milliseid samme me rakendame, jääb valitsuse otsustada," lausus regionaalministeeriumi osakonnajuht Andres Ruubas.

Üks on aga praeguseks selge – senises mahus maakonnaliinide käigus hoidmiseks aasta lõpuni raha ei jagu. 

"Need kaks varianti ongi – kas liinivõrgu kärpimine või reservfondist lisaraha küsimine," märkis Ruubas.

Kui valitsus lisaraha ei anna, siis Ruubase sõnul tuleb veel selle aasta sees liinivõrku kärpida vähemalt 10 protsendi võrra.

Üks "Aktuaalse kaameraga" rääkinud ÜTK juht arvas, et ilmselt leitakse lisaraha, sest milline poliitik tahab enne riigikogu valimisi bussiliine kinni panema hakata.