Opositsiooni hinnangul ei pea koalitsioon uute valimisteni vastu
Riigikogu valis sama juhatuse tagasi. Koalitsioon oli hääletamisel üksmeelne ja ütles, et koostöös probleeme ei ole. Opositsiooni hinnangul praegune koalitsioon valimisteni vastu ei pea.
Koalitsioonileppe järgi kuulub riigikogu esimehe koht Eesti 200-le ning koalitsioon esitas kandidaadiks Lauri Hussari. Tema vastaskandidaadiks sai opositsiooni poolt sotsiaaldemokraat Riina Sikkut. Kuigi sotsid otsisid Sikkutile toetust koalitsioonist, oli enne hääletust selge, et riigikogu esimehena jätkab Hussar. Häälte arvuks arvestas aga opositsioon talle aga 44 kuni 48. Kui hääled kokku loeti selgus, Lauri Hussar sai 52 häält ja Riina Sikkut 41.
"Kõik valitsuskoalitsiooni hääled pidasid ja selle üle mul on hea meel põhjusel, et see kinnitab, et valitsuskoalitsioon on tugev ja stabiilne ning tänases väga keerulises rahvusvahelises julgeolekuolukorras Eesti vajab stabiilset tugevat valitsust ja see on meil täna olemas," sõnas Hussar.
Ka Õnne Pillak Reformierakonnast ütles, et hääletus tõestas koalitsiooni ühtsust, kuid sotsiaaldemokraatide esimehe Lauri Läänemetsa sõnul võib võimuliit enne valimisi laguneda.
"52 häält näitab, et koalitsioon seisab selgamööda koos ja teeme kõik asjad ära, mis vaja," lausus Pillak.
"Ma arvan, et see hääletus ei kindlustanud koalitsioonile lõplikku püsimist. See, et koalitsioon oma enamuse kaotab, on ikka täiesti kindel," sõnas Läänemets.
"Nii nagu Lauri Läänemets räägib juba vähemalt aasta kui mitte rohkem, et kohe koalitsioon laguneb, siis ikka ja jälle me tõestame, et ta eksib," lisas Pillak.
Opositsioonierakonnad otsustasid, et toetavad riigikogu esimehe kohale Riina Sikkutit ning aseesimehe kohale Arvo Allerit EKRE-st. Ei juhtu just sageli, et EKRE fraktsioon hääletaks sotsiaaldemokraadi poolt.
"Jah ja sotsid hääletavad EKRE kandidaadi poolt. Selline see sai ja ma arvan, et see on iseenesest selline tore sümbol," ütles EKRE esimees Martin Helme.
Hääletus oli salajane ja sellepärast pole teada, kas seitse kehtetut sedelit tulid mõnest opositsioonifraktsioonist või akna-aluste ridadest.
"Ega ju ühinenud opositsiooni ei ole, et eeldada, et opositsioonil on vajadus ja selline suur kokkuhoidmise sund. Seda sundi opositsioonil ei olnud. See oli opositsiooni vaba demokraatlik valik," lausus Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.
Esimeseks aseesimeheks valiti tagasi Toomas Kivimägi Reformierakonnast. Tema poolt hääletas 55 riigikogu liiget. Seega oli temal toetajaid opositsioonist või akna alt. Teiseks ase-esimeheks sai Arvo Aller EKRE-st ja tema poolt hääletas 40 riigikogu liiget.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








