Veebruaris Eestisse toodud Runa on omaniku sõnul energiapomm. Maailma avastab ta praegu hammastega ning liikuvaid objektegi tasub koera hinnangul sageli taga ajada. Nii on tema treenimine väljakutse.

"Praegu on väga tähtis kontakti loomine, et koer tahaks minuga olla. Esimene kuu ongi selline: sööme, mängime, tšillime, jalutame ja teeme keskkonnatreeninguid," ütles koerajuht Aleksandr Udatšnõi.

Kui praegu annab seda koera maiustustega ära osta, siis pooleteist aasta pärast peaks ta olema nii treenitud, et keegi teda enam nii lihtsalt ära osta ei saa.

Treeningud koeraga toimuvad iga päev. Kolmapäeval katsetati esimest korda segavate faktoritega keskkonnas jäljeajamist.

"Teeme seda koeravorstiga: panen jälje peale, teen raja valmis ja siis tuleme koeraga sellele rajale. Praegu ongi eesmärk, et ta püsiks selles lõhnakoridoris. Katsetame ja vaatame," selgitas Udatšnõi. Tema sõnul püsib koer hästi lõhnakoridoris. "Ta sööb ja mulle meeldib, et siin käib praegu hullult palju rahvast, kes ei häiri teda kuidagi. Ta teeb ikka seda, mida peab tegema," lisas koerajuht.

Kui treeningud läbitud, saab Runast ehtne patrullkoer, kes peab oskama jälgi ajada, inimesi ja esemeid otsida ning vajadusel ka hammustada.

"Rahvakeeles öeldes, kui pätt paneb jooksu ning meil on õigus ja alus koera kasutada, on koer väga hea vahend, kui muud varianti pole," sõnas Udatšnõi.

Seni võib pensionile minevale sõbrale Rikkyle lolluseid õpetada.

"Väga lootsin, et täiskasvanud koer on talle eeskujuks ja ta hakkab tarkusi õppima, aga hoopis vastupidi – suur koer õpib lollusi. Ehe näide on see, et kui vanem koer ei ole kunagi puuoksi kaasa tassinud, siis nüüd väike koer õpetab," nentis Udatšnõi.