Seekordse "Pealtnägija" eeter on esimene kord, kui laevaehitajad kergitavad eesiriiet aluselt, mida on aasta jagu ehitatud ja saab täielikult valmis alles 2027. aastal.

"Eestis sõjaväelist kaitsetööstusvõimekust ei ole väga palju. Me oleme tõestanud enda ajalooga, et me oskame ehitada laevu. Me täna istume laeval, mis on esimene päris sõjalaev, mis väljub Baltic Worboatsi poolt ehitatuna, sisustatuna," ütles ettevõtte juhatuse liige Ahto Pärl.

Baltic Workboats on Saaremaal Kuressaare külje all Nasval tegutsenud 25 aastat, ehitanud ligemal 300 laeva ja annab tööd enam kui 200 inimesele.

70-miljonilise aastakäibega ettevõtte tehasest on aastate jooksul väljunud nii suuremaid kui ka väiksemaid aluseid. Seal on valminud politsei- ja piirivalveameti patrull-laev Raju, aga ka eelmisel nädalal Kreekas missioonil põhja läinud miljon eurot maksnud kiirkaater.

Lisaks on tehtud patrullkaatrid Eesti mereväele ja saadetud palju laevu välismaale, näiteks elektripraamid Rootsi. "Pealtnägija" külaskäigu ajal on tehases ootel kummalise kõhualusega alus, mis läheb sõitma Põhjamerele.

Lisaks on aasta-aastalt arendatud uusi tehnoloogiaid ja ehitatud nii hübriid- kui ka eletrilaevu. Praegu on kai ääres viimase jää sulamist ootamas Leetu minev vesinikul töötav väiketanker.

Hübriidmootoreid, kaugjuhtimist ja muidu uusimaid tehnoloogiaid rakendatakse ka Workboatsi praegu suurimal laevaehitusel. Kolm aastat tagasi lõid kümme Euroopa riiki ja 23 ettevõtet konsortsiumi, mis arendab 45-meetrist poolautomaatset sõjalaeva. Projekti rahastab Euroopa kaitsefond, aga konkreetset prototüüpi ehitab Baltic Workboats.

"Siin on olnud tõesti riigipoolset nügimist, aga see, et me suutsime sellise konsortsiumi kokku panna, ei olnud ka lihtne tegevus. See võttis ikkagi poolteist aastat aega lihtsalt käia ja proovida, olla võrdväärne partner suurtele Euroopa gigantidele," selgitas Pärl.

Saaremaal valmiv alumiiniumkerega alus on prototüüp, mida saab iga riik ja tellija sellele pandava varustusega muuta enda missioonile sobivaks.

Projektijuht Jüri Saska tõdes, et oma oma pikkuse ja suuruse kohta on alumiiniumist laev tegelikult raske. "Suhteliselt raske alus suudab kanda kuni viis 20-jalast konteinerit, millest saab siis testida erinevaid võimekusi allveelaevatõrjest, miinitõrjest, miiniveeskamisest ja nii edasi. Et selles mõttes ta on hea baasplatvorm, mille peal proovida. Samuti relvastust, radarisüsteeme erinevaid sensorsüsteeme ja muidugi autonoomset juhtimist, mida me siis ka kindlasti 27. aastal temaga testida püüame," rääkis Saska.

Endine mereväe ülem Saska töötab eelmise suvest laevatehases just Euroguard projektiga, aga on ühtlasi nõuandjaks ka teiste militaarlaevade arendamisel, kuhu Baltic Workboats soovib üha enam sekkuda.

"Sellel laeval ju ei ole klienti, välja arvatud see paber, mille alusel teda ehitatakse ja milliseid võimekusi sinna tehakse. Nii et meil ettevõttesiseselt on väga palju arutelusid, mida sõjaliselt vaja võiks olla ja mida insenerid toota võiks. Õppimine käib läbi terve läbi terve ettevõtte," selgitas Saksa, kes ise on selles rollis, et temaga saab põrgatada mõtteid, kas üks või teine asi võiks töötada.

Samal ajal, kui laeva ehitus algas, oli Baltic Workboats uudistes hoopis teisel põhjusel. Mullu 10. aprillil toimus Nasval keskkriminaalpolitsei läbiotsimine. Neljale laevatehasega seotud ettevõttele ja kaheksale töötajale esitati kahtlustus suures maksupettuses ning soodustuskelmuses.

"Pealtnägija" palvele teemat kommenteerida vastas Pärl: "Kahjuks ma seda ei saa kommenteerida, sellepärast, et see on pooleliolev protsess. Meil on kindlasti omapoolne arusaam, aga tänases protsessis mul ei ole kindlasti võimalik detailidesse minna."

Kahtlustus on esitatud ka Pärlile isiklikult. "Kahtlustatakse maksuelementides ja see on konkreetselt tegevus, mis siis on seotud mitte minu isikuga, vaid minuga seotud OÜ-ga ja minu kui nõukogu liikmega tol momendil," lisas Pärl.

Kui esialgu puudutas kahtlustus kahte soodustuskelmuse episoodi, siis nüüdseks on üks, mis seotud vesinikul sõitva tankeriga, ära langenud.  Alles jäänud soodustuskelmuse kahtluse juures käib jutt väidetavast Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuse välja petmisest.

"Veel kord, see on sisejuurdluse küsimus meie poole pealt vaadates, me oleme sinna kaasanud eksperdid väljastpoolt maja ja loodame, et me suudame sisustada selle täpselt samamoodi, nagu ka selle episoodi osas, mis tänaseks on raugenud," ütles Pärl.

Saska möönab, et kahtlustuse teema riivab ka ettevõtte töötajaid. "Eks ta kindlasti riivab kõiki, aga selles kohas ettevõte ja ettevõtte juhtkond teeb uurimisorganitega koostööd ja toimetame oma parimas teadmises. Ja siinkohal ma rohkem seda ei kommenteeri," lausus endine mereväe ülem, lisades, et oma renomee kahjustamist ta sellest ei karda.

Kuigi aasta tagasi esitati kahtlustus, siis süüdistuseni ei ole prokuratuur praeguseks veel jõudnud ega osanud "Pealtnägijale" ka öelda, millal see juhtuda võiks.

Lisaks varem räägitud Euroguard projektile jätkab Baltic Workboats  laienemist nö hallide kerede ehk sõjalaevade maailma. Eesti riik otsib praegu ehitajat uutele mereväe laevadele ning konsulteerib nii Rootsi Saabi kui ka Korea laevatootjatega. Aga Baltic Workboats koostöös Eesti suurima laevatehase BLRT ja rahvusvaheliste partneritega tahavad ise Eesti mereväe lipulaeva ehitada. "Pealtnägijale" näitavad nad esimest korda avalikult animatsiooni, millisena nemad  65 meetrist mereväe laeva näevad.

Hange ei ole veel välja kuulutatud, aga lihtsalt öeldes valmiks laev Eestis  ja sõjaline varustus sinna peale tuleks välismaalt.

Saska hindab võimalust, et see just Eestis ehitatakse, väga reaalseks. "Mina hindan seda vägagi reaalseks, sest kui me Eestis midagi teha oskame, kui me ei tooda kahureid, ei tooda lennukeid, siis laevu me ometigi ehitame," lausus Saska.

"Minu arvates oleks kurb, kui sellest Eesti ettevõtted välja jääksid, Eesti maksumaksja raha ei saaks kasutatud kodus," lisas mereväe endine ülem.

Euroguardi katsed vees peaks algama sel sügisel ja aeg näitab, kas kodumaine tööstus saab jala ukse vahele ka Eesti mereväe varustamises.

Reportaaži laeva pardalt saab vaadata loo päises olevast videost.