Eestisse pole viimastel aastakümnetel ehitatud mitte ühtegi moodsat suurt piimatööstust. Seetõttu korraldati aastal 2017 riiklik konkurss, mille käigus vailiti just piimaühistu E-Piima projekt parimaks. Selle järgi asuti ehitama Paidesse Euroopa moodsaimat juustutootmist, mille töötlemisvõimsus on kuni 1100 tonni piima päevas. See on ligi pool Eesti päevasest piimatoodangust. 2023. aastal tulid juustutehasest proovipartiid, kuid juba 2024 ilmnesid raskused, ütles eelmise aasta novembrist tehast juhtiv Anti Orav

"Siis pool aastat peale tehase käigus olemist läksid omanikud omavahel juba tülli. Lõpetati varem kokku lepitud tarnelepingute täitmised. Algasid need saagad, mis ühel hetkel lõppesid või jõudsid kuni arbitraaži välja Hollandis. Eelmisel aastal isegi saavutati selline keskmine piima vastuvõtumaht 700 tonni päevas," ütles Orav.

Lisaks läks kuni 100 miljonit maksma pidanud tehas oluliselt kallimaks.

"Väga raskesti juhitav, väga prognoosimatu aeg ja see ehitus sattus kõik sellele ajale, nii et kõik asjad läksid kallimaks. Ja täna räägime veel suurematest numbritest, seal ligi 180 miljonit," lisas Orav.

Tegelikult panustati tehasesse veelgi enam, ütles Orav. Tehas sai lõplikult valmis tänavu, kui tehnoloogiapartneri Tetra Pakiga allkirjastati vastuvõtuleping.

Regionaal ja põllumajandusministeeriumi andmetel halvenes finantsseisund juba 2024. aastal, kui ettevõte jäi kahjumisse ja ei olnud enam raha laenude tasumiseks.

Piimatootja Agrone juhatuse liige Margus Muld ütles, et E-piima tööstusele rakendusid kõik halvad stsenaariumid.

"Mida võib-olla nüüd loodeti, et läheb oluliselt paremini. Aga eks viimase löögi andis ikkagi see, et maailmatulu piima hinnad kukkusid ja ei suudetud enam tootjatele maksta ja jäädi võlgu. See lõpp on ikka päris keeruline," rääkis Muld.

Tootjaühistu Epiko juhatuse esimees Ülo Kivine ütles, et eelmisel aastal toodeti Euroopas meeletult palju piima, see tõi valmistoodanu hinnad alla. Kannatajaks jäid kõrge toorpiima hinnaga arvestanud farmid.

"Põhimõtteliselt E-Piim on maksnud eelmine aasta väga head piima hinda, mis ei ole toonud turult seda raha tagasi läbi selle, et tootehinnad on kukkunud. Nii et viimase aja sündmused kindlasti on mõjutanud selle maja käekäiku ja makseid tootjatele," lausus Kivine.

SCE E-Piima juhatuse esimees Peep Peterson ütles, et nii suure tehase ehitamine oli ühistu jaoks oluliselt üle oma võimete. "See oleks võinud õnnestuda, kui oleks olnud rohkem koostöömeelsust, rohkem kogemust ja sellest nagu ärikultuur oleks kaasa tulnud. Riskid kuhjusid," rääkis Peterson.

2024. aasta juulis valiti ühistule uus nõukogu. Aasta hiljem kutsuti ühistu pikaajaline kolmeliikmeline juhatus tagasi. 2025. aasta septembris lahkus Jaanus Murakas kõikidest E-Piima grupi ettevõtete juhatustest.

E-Piima juustutööstuse asutaja Jaanus Murakas ei taha "Aktuaalse kaameraga" rääkida, vaid soovitas suhelda Sulev Mölderiga, kes oli 2024. aastani nõukogu esimees ja pärast nõukogu liige.

Ka Sulev Mölderi hinnangul olid ebaõnnestumise põhjuseks ehitus ja piima hind, kuid oma osa andis omanike tüli ja lahkhelid nõukogu ja juhatuse vahel.

"Ma ei oska öelda. Eks sellele aitas palju kaasa kindlasti see aktsionäride omavaheline tüli. See kindlasti segas tööstuse lõplikku valmimist ja käivitamist. Kuna käivitusmoment on ju üsna kulukas," sõnas Mölder.

Eelmisel nädalal kuulutas kohus välja E-Piim Tootmise pankroti. Nii Argonel kui ka Epikol on saamata mitu miljonit eurot piimaraha, kuid need ettevõttel olid ühistu partnerid. E-Piim Tootmise aktsiatest kuulub 73 protsenti ühistule SCE E-Piim, mille liikmeks on 200 piimafarmi Eestis ja Lätis. Ülejäänud osalus kuulub Hollandi ettevõtetele.

"Kuni ei ole maha müüdud, on ühistu omanik. Aga pankrotiprotsessis omanikele väga palju sõna ei anta. Ka 6. aprillil, kui tuleb kokku võlausaldajate üldkoosolek, siis meil on küll 30 miljonit saada, aga hääleõigust me seal sellel koosolekul ei saa. Pangad ilmselt on need, kes otsuseid teevad," rääkis Peep Peterson.

Huvi ettevõtte omandamise vastu on üles näidanud mitu investorit. Kuigi riik on panustanud ettevõtte rajamisse 15 miljoni eurot, siis eraomandi päästmisesse ta ei sekku. Kuid samas on riigi seisukoht, et piimatööstus peab Paides jätkama. Mitmed väiksemad talupidajad on sunnitud piimavõla tõttu loomade arvu vähendama.

"Selleks, et tehas töötaks, on vaja piima. Ja kui piimatootjad keerulisel perioodil panevad uksed kinni, paneb see väga keerulisse olukorda nii tehase, kui ka piimandussektori. Hetkel me teeme koostööd komisjoniga, et leida neid võimalusi. Lihtsalt raha anda riigi poolt tegelikult ei ole lubatud. Vaatame, mis variandid on," kommenteeris regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.