Saaremaal on säilinud vaid kümnendik mõisadest
Saaremaal on olnud perioode, kus mõisasid oli 141. Tänaseks on neid alles säilinud vaid 15. Mõisade restaureerimisega tegelevad nii vald, erafirmad kui ka missioonitundega inimesed.
Saaremaal on olnud perioode, kus 141 mehel või naisel oli võimalus end mõisahärraks või mõisaprouaks nimetada, sest täpselt nii palju mõisasid on Saaremaal kunagi olnud. Tänaseks on see arv kahanenud 15 säilinud mõisakompleksini.
Saaremaa muinsuskaitsenõuniku Liis Koppeli sõnul on säilinud mõisadest vaid kolmandik heas või rahuldavas seisukorras.
"Kolmandik on need, kus on renoveerimistööd käimas. Ja siis on kolmandik neist, mis on pigem sellises keerulises olukorras, et nad on kasutuseta ja meil on säilitamiskohustuse pilguhoid peal," ütles Koppel.
Sikassaare mõis oli veel paar aastat tagasi lagunenud, aga ehitusfirmale Arens oli prestiiži ja missiooni küsimus see puitmõis enda kontorihooneks korda teha.
"Meil on sellised puitmõisad ühe käe sõrmedel lugeda, mis on mälestistena kaitse all. Saab selle sama Sikassaare mõisa peahoone tuua. Detailikäsitlus ja dekoor on palju erinev võrreldes kivihoonetega," lisas Koppel.
Tegelikult on ka Saaremaa vald mõisavalitseja ja valla kõige suurem tänavune investeering. Enam kui 3,5 miljonit eurot läheb 18. sajandil ehitatud Laimjala mõisa renoveerimiseks.
See on ehe näide sellest, mis tähendab ühe mõisa renoveerimine. Üheaegselt tehakse tööd nii skalpelliga, restaureeritakse ajaloolisi seinamaalinguid kui ka tehakse mastaapseid ehitustöid.
Saaremaa valla ehitusinseneri Mehis Kallase sõnul on Laimjala mõisal neli erinevat funktsiooni: see on kool, lasteaed, raamatukogu ja teenuskeskus.
Kunagine Pihtla mõis pole aga muinsuskaitse all olnudki. Ja nüüd on selle uued omanikud, noor Saaremaa pere, võtnud julge ettevõtmise taastada see mõisakompleks.
Pihtla mõisa omaniku Priit Sepa sõnul oli mõisal katus kaks aastat tagasi veel suures osas peal.
"Missioonitunne ikkagi ka, et tahaks selle hoone siin ära päästa. Kas ta nüüd täpselt samal kujul tagasi tuleb, seda veel ei oska öelda, seda näitab aeg. Mingisuguseid suuri rahamägesid meil ei ole ja proovime ikkagi ise ja vabatahtlike abiga seda siin ehitada. Me ise oleme mõelnud, et 15 aastat võiks olla see tähtaeg, millal võiks saada sellise valmis maja siia," ütles Sepp.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








