Ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimise keskuse (VTsIOM) korraldatud küsitluse kohaselt tunneb 35 aastat tagasi toimunud NSV Liidu lagunemise pärast kahetsust 57 protsenti venelastest, kusjuures vanuse suurenedes kasvab ka NSVL-i tagaigatsejate osakaal.

Nn sulapõlvkonna, enne 1947. aastat sündinud kodanike seas väljendas kahetsust 79 protsenti; stagnatsioonipõlvkonna (sündinud aastatel 1948–1967) seas on see näitaja 78 protsenti;  nn reformipõlvkonna (sündinud aastatel 1968–1981) esindajate seas on see osakaal 72 protsenti, 35–44-aastaste kodanike seas 43 protsenti ning alla 24– ja 25–34-aastaste seas mõlemas 14 protsenti.

Uuringu kohaselt keeldus iga seitsmes (14 protsenti) selle teema kommenteerimisest.

VTsIOM-i andmetel usub peaaegu iga kolmas (30 protsenti), et NSV Liidu lagunemine oli vältimatu, üle poole vastanutest (57 protsenti) usub, et kokkuvarisemist oleks saanud vältida ja ülejäänud 13 protsenti ei suutnud seisukohta võtta.

Üleriigiline telefoniküsitlus viidi läbi 15. veebruaril ja selles küsitleti 1600 vastajat vanuses 18-aastased ja vanemad.

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit moodustati 1922. aastal ja see lakkas olemast 1991. aasta 26. detsembril, kui NSV Liidu Ülemnõukogu (nn parlament) kuulutas riigi ametlikult laiali saadetuks.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ütles juba 2005. aastal, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof.