Eesti kohtusüsteemis kaasatakse rahvakohtunikke ainult maakohtutes esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse. Eesmärk on näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist. Seejuures on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.

"Kohtunikel ja rahvakohtunikel on õigused täpselt ühesugused. Rahvakohtunik on inimene, kes osaleb sinuga koos istungil, ta esitab küsimusi täpselt sama moodi nagu sina kohtunikuna ja samamoodi otsustab ta otsustamisel. Kõik küsimused vaadatakse nendega ükshaaval läbi ja enne küsitakse nende arvamust. Seejärel ütleb kohtunik oma arvamuse. Neil on täpselt sama suur hääleõigus nagu kohtunikul," rääkis Harju maakohtu kohtunik Merle Parts.

"Kui meil on kriminaalasi, seal on kolm kohtunikku, siis nad hääletavad. On tulnud ette ajaloos juhtumeid, kus rahvakohtunikud kahekesi otsustavad teisiti kui kohtunik. Tõenäoliselt see väga sage siiski ei ole," lausus riigikohtu esimees Villu Kõve.

Eestis tegutseb praegu ligi 360 rahvakohtunikku. Nende hulgas on nii pensionäre, kui ka töötavaid inimesi nagu näiteks Heli Viitak, kes tegeleb argielus tootmisettevõttes juhtimisega. Rahvakohtunikuna alustas ta 2018. aastal. Soov oli siis laiendada oma silmaringi kohtupidamise alal.

"Kõigepealt esitati minu kandidatuur kohalikule omavalitsusele ja kus siis osutusin valituks," sõnas Viitak.

Nii Merle Parts kui ka Heli Viitak räägivad, et seni on neil teiste rahvakohtunikega koos töötades olnud pigem positiivsed kogemused. Samas võib Partsi sõnul rahvakohtunike osavõtt ka takistada või kahjustada õiguse mõistmist. Näiteks siis, kui ta istungile ei ilmu või peab istungilt taanduma. Partsi sõnul saab loota vaid hoolsuskohustusele, sest karistust õigusmõistmise takistamise eest rahvakohtunikele ei ole.

"On arusaadav, et rahvakohtunikul võib üles öelda tervis. Või ta asub ametikohale, mis keelab rahvakohtunikuna tegutseda või ta soovib kolida välismaale ja tal on täiesti mõjuvad põhjused taanduda istungist. Aga praegune seadusandlus seda ei võimalda, et me võtame koheselt sinna asemele teise inimese. Vaid me peame alustama menetlust otsast peale ja see on õigusmõistmise takistamine," ütles Merle Parts.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul algavad mured rahvakohtunikega juba sellest, kuidas leida inimesi, kellel on aega pikkadeks kohtuprotsessideks või kes vastaksid nõuetele. Nii näiteks on Virumaal oldud hädas inimeste leidmisega, kes oskaks piisavalt eesti keelt. Suure probleemina nähakse aga ka elementaarse taustakontrolli puudumist.

"Meil on olnud ju siin mõned aastad tagasi ka ühe rahvakohtunikuga selline probleem, kus ta avaldas kohtumenetluse infot menetluse osalistele. Kohtuniku suhtes tehakse täna ikkagi mitmekuune kontroll, vaadatakse tema finantsid üle, vaadatakse sissetulekud üle, tutvusringkond, kõik sidemed vaadatakse üle. Ka kapo annab hinnangu, kas see inimene on õige lasta selliste asjade lahendamise juurde,mis on riigisaladusega seotud. Aga rahvakohtunikel ei ole üldse mingit taustakontrolli. See on probleem. Ja ka praeguses julgeolekuolukorras, kui me kujutame ette, et meil on sensitiivsed kriminaalasjad, siis ei saa ju välistada, et rahvakohtunike hulka satub julgeolekuriskidega seotud inimesi, kellel on just huvi sinna kohtunikuks sattuda," rääkis Villu Kõve.

Justiitministeeriumi eelnõu näebki ette rahvakohtunike institutsiooni kaotamise, et tagada õigusemõistmisele professionaalsem lähenemine. Nii hakkaks maakohtus õigust mõistma vaid kohtunik.

"Kas nende institutsiooni kaotada või mitte, see peaks olema väga kaalutletud otsus ja läbimõeldud otsus. Hetkel selle menetlusseadustiku puhul, mis meil kehtib, arvan ma, et pigem on tegemist vajadusega see institutsioon kaotada," sõnas Merle Parts.

Tartu Ülikooli kriminaalprotsessi lektor Andreas Kangur ütleb kirjalikus kommentaaris, et Euroopas on vaid neli kuni viis riiki, kus rahvakohtunikke ei kasutata. Kangur tõdeb, et rahvakohtunikke puudutav regulatsioon on unarusse jäetud ja mainib ka kohtunike välja toodud puuduseid, kuid rahvakohtunike kaotamise asemel tuleks tema sõnul puudused seadustes korda teha. Rahvakohtunike kaotamine tooks rahaliselt vaid marginaalse kokkuhoiu ja teeks professionaalsete juristide jaoks protsessi mugavamaks, kuid jätaks õigusemõistmise ilma täiendavast legitimeerivast.

"Ma arvan, et teatud protsessides ikkagi võiks säilida see rahvakohtuniku töö. Just selle poolest, et meil on selliseid teadmisi, mida tõesti arvestatakse siin majas (kohtus) ja mis on kasulikud. Oma teadmisi me saamegi just siin rakendada. Näiteks majandusalaseid teadmisi," ütles Heli Viitak.

Villu Kõve sõnul on aga need väga üksikud juhtumid, kui rahvakohtunikud satuvad istungitele, kus nad saavad oma teadmisi kasutada. Praegusel kujul rahvakohtunike institutsioon tuleks kaotada, nende jätkamine eeldaks mitmeid reforme.

"Selle eelduseks on see, et kriminaalmenetlused oleksid oluliselt lühemad ja inimesed saaksid mõistliku aja jooksul olla. Nende sissetuleku kaotamine tuleb ka lahendada. See teeks süsteemi oluliselt kallimaks. Seni ei ole see kuskil õnnestunud meil ja ma ei näe ka vandekohtu tekkimist. Selles olukorras on ta muutunud meile menetluses probleemiks. Ma ütleks, et täna tuleks see ära lõpetada. Võib-olla kunagi võime tagasi tulla, kui me oleme midagi uut välja mõelnud," lausus Kõve.