Õiguskantsleri kontrollkäigud näitasid avavanglate tingimuste leevenemist

Õiguskantsleri kantselei ametnike eelmise aasta lõpus tehtud kontrollkäikudest Eesti avavanglatesse selgus, et sealne elukorraldus on vangide jaoks muutunud leebemaks, mis peaks võimaldama neil vabanemisel sujuvamalt ühiskonda naasta.
Õiguskantsler tõdes, et pärast viimast sarnast kontrollkäiku 2023. aastal on arvesse võetud mitmeid tema varasemaid soovitusi.
"Suur ja oluline muudatus on see, et avavanglates viibivatel kinnipeetavatel on nüüd märksa rohkem võimalusi info- ja sidetehnikat kasutada. Seda on võimaldanud vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjas tehtud muudatused," seisab Viru, Tartu, ja Tallinna vangla avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõttes.
Selles öeldakse, et senisest suurem, kuid jätkuvalt kontrollitud ligipääs internetile on andnud kinnipeetavatele avaramad võimalused õppida, tööd otsida ja vabanemisjärgset elu korraldada ning on vähendanud ka vanglaametnike koormust, kes ei pea nüüd enam kinnipeetavate eest igapäevaseid asju ajama nagu näiteks ühistranspordi sõidugraafikuid otsima, võimalikke tööandjaid ja õppekursusi leidma ega tööle kandideerimise avaldusi saatma.
"Nii saavad ametnikud rohkem keskenduda sisulisele tööle: kinnipeetavate toetamisele, suunamisele ja nõustamisele," tõdes õiguskantsler.
Kontrollkäikude ajal oli kõigis kolmes avavanglas üks kinnipeetavatele seadistatud statsionaarne arvuti, mis oli kontrollijate hinnangul siiski ebapiisav ja nad soovitasid hankida avavanglatesse rohkem selliseid arvuteid.
Teise muudatusena toodi ülevaates välja kinnipeetavatele antud võimalus väljaspool vanglat viibides kasutada vangla antud piiratud funktsioonidega mobiiltelefone. See võimaldab kinnipeetavatel ja vanglateenistujatel vajaduse korral kiiresti üksteisega ühendust võtta ning samuti saavad vangid vestelda oma inspektor-kontaktisikuga tööajal, kui isiklik kohtumine oleks keeruline.
"Mobiiltelefoni abil saab vangla igal hetkel kinnipeetava asukohta kindlaks määrata ning kinnipeetav võib telefonist otsida praktilist infot, näiteks ühistranspordi sõidugraafikuid või kasutada poes kalkulaatorit. Oluline on, et hädaolukorras saab telefoniga kiiresti abi kutsuda näiteks terviserikke korral kiirabi," märkisid õiguskantsleri nõunikud oma raportis.
Kinnipeetavad pidasid väga tähtsaks seda, et nad saavad väljaspool vanglat viibides telefonitsi suhelda oma pere ja lähedastega ning et see on vähendanud telefonijärjekordi ja sellest tekkivaid pingeid, mis tavaliselt kippusid tööpäeva lõpus avavanglate eluosakondades tekkima.
Veel ühe positiivse arenguna tõid õiguskantsleri kantselei inspektorid välja Viru Vangla avavangla eluosakondadesse muretsetud raadiotelefoni, mille abil saavad kinnipeetavad suhelda oma lähedastega privaatselt, teistest vangidest eemal ning soovitasid sama lahendust kaaluda ka Tallinna Vangla ja Tartu Vangla avavanglas.
Väljasõidureeglid inimlikumaks
Vangide jaoks soodsamaks on muudetud ka lühiajalise väljasõidu ja kokkusaamiste reegleid.
Nii arvestatakse kinnipeetava lühiajalise väljasõidu tingimuste täitmist kontrollides, kas peres on lapsi ning püütakse teha kontrolle diskreetselt – võttes võimaluse korral arvesse näiteks laste uneaegu või kasutatakse lastega peresse kontrolli tehes erariietust.
Õiguskantsler tunnustas ka avavanglate lähenemist, mis võimaldab kinnipeetaval – eelnevalt kindlaks määratud tingimustel – veeta aega oma lapsega näiteks pargis, kinos, muuseumis või ujulas. Varem võis juhtuda, et kodukülastuse ajal ei tohtinud kinnipeetav kodust väljas liikuda, mis piiras oluliselt vanglas viibiva vanema võimalusi veeta lapsega aega mänguliselt ja tähendusrikkalt ning selle kaudu tugevdada häid suhteid.
Samas viitasid inspektorid, et kuna argipäevadel toimuvate kodukülastuste ajal ei ole perel võimalik kuigi palju koos olla, sest abikaasa ja lapsed viibivad suure osa ajast tööl või koolis, võiks lubada kohtumisi ka nädalavahetustel. "Lühiajalise väljasõidu lubamisel võiksid avavanglad jälgida, et väljasõidu aeg ja korraldus võimaldaksid selle eesmärke tegelikult täita," seisab raportis.
Selles toodi ka välja, et avavanglate kokkusaamisruumid on muudetud mugavamaks, tuues neisse mugavamat mööblit, lauamänge, joonistamistarbeid ja mänguasju. "Mugavad ja lapsesõbralikud ruumid toetavad laste heaolu, aitavad tugevdada peresidemeid ja soodustavad kinnipeetavate ühiskonda naasmist," leidsid inspektorid.
Veel käsitleti kontrollkäigu raportis aknakatete teemat avavanglas ning treenimisvõimaluste tagamist jalutushoovis.
Omaette käsitlemist leidis väljaspool avavanglat töötavate kinnipeetavate läbiotsimine, kusjuures tunnustust pälvis, et selle sagedust on vastavalt õiguskantsleri ja riigikohtu soovitustele vähendatud. Kinnipeetavatelt nõutav narkotestide tegemise juures soovitas õiguskantsler arvestada rohkem vangide privaatsusega ning lubada kinnipeetavatel ise valida, kas anda uriinitest või süljetest.
Põhjalikult käsitleti raportis ka eakamate ja ka raskeid haigusi põdevate ning liikumisraskustega kinnipeetavate olukorda avavanglates. Selles toodi välja, kuidas on nende olukorda vanglates püütud parandada, kuid loetleti üles ka mitmeid probleeme, millega tuleks edasi tegeleda.
Viimases osas kirjeldati elamisloata välismaalaste probleeme avavanglas ning nende raskusi tähtajalise elamisloa omandamisel vanglas viibimise ajal, enne vabanemist, mille lihtsustamisega palus õiguskantsler siseministeeriumil, justiits- ja digiministeeriumil ning politsei- ja piirivalveametil tegeleda.
Avavangla on kaasaegne vangistuse vorm, mille eesmärk on aidata kinnipeetavatel paremini ühiskonda sulanduda. Avavanglad on kõigi kolme Eesti vangla juures ning neisse paigutatakse kaht tüüpi kinnipeetavaid: neid, kelle karistusaeg hakkab lõppema ning kes on end vanglas korralikult üleval pidanud ja näidanud, et on valmis sammhaaval ühiskonda naasma.
Toimetaja: Mait Ots









