Tartu teeb tänavu teetöid enam kui 16 miljoni euro eest

Tartu linn kulutab sel aastal teede, tänavate ja sildadega seotud investeeringuteks veidi rohkem kui 16 miljonit eurot. Opositsiooni suurima jõu ehk sotsiaaldemokraatide hinnangul tehakse nipet-näpet siit ja sealt, kuid linnaruumi üldises arengus on pigem tagurpidikäik sees.
Teedele ette nähtud rahast ligi 13 miljonit eurot tuleb linna eelarvest, ülejäänud kolm miljonit erinevate toetuste kaudu. Jätkuvalt mahukaima objekti ehk Sõpruse silla rekonstrueerimistööde jätkumiseks on planeeritud eelarves ligi 6,4 miljonit eurot.
Sõpruse sillale järgneb kahe miljoni suurune investeering Eesti Maaülikooli juures asuva F. R. Kreutzwaldi ja F. Tuglase tänava ristmiku rekonstrueerimiseks, mis kuulub ka rattateede põhivõrku.
"Kuidas ristmikult rattatee üle läheb, aga ka autoliikluse jaoks saab see ristmik parema lahenduse. Me ei piirdu ristmikuga, me viime selle kergliiklusala edasi maaülikooli poole ja teiselt poolt ka Tähtvere pargi poole, et ta oleks paremini sidustatud kogu olemasoleva tänavavõrguga," rääkis Tartu abilinnapea Priit Humal.
Lisaks on plaan kõpitseda paarisaja tuhande euro eest näiteks kesklinnas asuvat Rahu silda, koostöös Eesti Raudteega jätkub tunnelite ehitus, plaan on rajada ka kergliiklustee Tamme puiesteest Raudtee tänavani ja uuendada kergliiklustee ülekatteid.
Opositsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni juhi Elo Kiiveti sõnul pole eelarves värskeid mõtteid, kuidas linnaruumi läbi teede- ja tänavatevõrgu paremaks kujundada.
"Me jätkame selles vaimus, et me jätame ära mingeid projekte, me lõpetame mingisuguguseid asju, aga meil pole pakkuda asendust. Tartu on olnud Eestis esirinnas selles vallas, mis puudutab avalkkku ruumi, mis puudutab tänavaruumi ja nüüd me lihtsalt nagu astume sammu tagasi. Pigem peaksime jätkama, olema need visionäärid, kes me oleme alati olnud," kritiseeris Kiivet.
Murelikuks teeb Kiivetit seegi, et selle aasta eelarvest on välja võetud Turu ja Laia tänava rekonstrueerimise plaanid, mille järgi pidid nimetatud tänavakoridoridesse tekkima paremad lahendused ka kergliiklejatele.
"Meil on olemas projekt, meil on olemas kaasrahastus ja on üsna vastutustundetu see kulutatud aeg, energia ja raha visata prügikasti. Kui me seda projekti edasi lükkame, siis me ei pruugi jõuda selle vooru EL-i toetuste taotlusesse, mis tähendab seda, et see läheb linna kassasse palju suurema kuluga, kui varem oli plaanitud," rääkis Kiivet.
Humala sõnul on aga valminud projektid nii Turu kui Laia tänaval tulnud oluliselt autoliikluse arvelt ja olemsoleval kujul realiseerides tekiks probleeme juurde.
Koalitsioon näeb Turu tänavale kortermajade ette kavandatud kergliiklustee alternatiivina kergliiklustee rajamist hoopiski Aleksandri tänavale, kuid seda tuleb analüüsida. Samuti vajab täpsustavat ülevaadet rattaliikluse planeerimine Tähtvere ja kesklinna vahel, lisas Humal.
"Need projektid, millega on võimalik kiiremini edasi minna, need me toome tagantpoolt ettepoole ja need projektid, mis vajavad uue pilguga üle vaatamist, need lükkuvad natuke edasi, aga saavad uuel kujul tehtud. Selles mõttes on tempo ikkagi peal, lihtsalt fookus on natuke teistsugune, kui opositsioon praegu sooviks," selgitas abilinnapea.
Turu ja Laia tänava rekonstrueerimisest vabanenud rahaga on võimalik Humala sõnul ettepoole tuua ehk alustada sel aastal tööd Paju tänava rekonstrueerimisega. Samuti on võimalik suuremas mahus pihta hakata Turu silla ja Karlova sadama vahelise Emajõe kaldapromnaadi rajamisega.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi








