PISA-testide looja: täna on oluline õppida koolis mõtlema nagu teadlane
Haridusjuhid üle maailma kogunevad sel nädalal Eestis, et arutada hariduse väljakutseid tehisaru ajastul. Esmaspäeval võtsid mitmete riikide ministrid osa tundidest Eesti koolides.
Singapuri haridusminister ja ministeeriumi esindajad saatsid ksülofonil Tallinna Laagna gümnaasiumi õpilasi. Singapuri koolisüsteemi peetakse muide maailma parimaks, seda näitavad kõrgeimad tulemused PISA-testides, kus keskendutakse õpilaste teadmisele ja oskustele. Eesti on samas edetabelis 6. kohal.
Singapur pöörab tähelepanu ka õpilaste suhtlemisoskustele, harjutatakse heasoovlikkust ja tänulikkust. Ometi on neil Eestilt palju õppida.
"Mind hämmastas õpilaste omaalgatuslikkus. Nad tõstsid käe, tahtsid küsimustele vastata ja osaleda. Paljudel õpilastel paluti ka kaasõpilasi juhendada. Ma arvan, et see tuleneb Eesti koolisüsteemist, kus te julgustate õpilaste iseseisvust ja vastutust ning õpetaja ja õpilaste vahel on väga hea koostöö," lausus Singapuri haridusminister Desmond Lee.
Veel kaasati delegaate soome keele tundi ja keemia katseid tegema. Suurbritannia minister pistis rinda ülesannetega 7. klassi matemaatikatunnis.
"Ma arvan, et nad olid 13-aastased. Nad sidusid omavahel matemaatika ja programmeerimise ning oli väga huvitav näha, kuidas need kaks lõimusid," ütles Suurbritannia koolistandardite minister Georgia Gould.
Haridusjuhid üle maailma on sel nädalal Eestis, et arutada hariduse tulevikku. Kirvena pea kohal ripub tehisintellekti kiire levik, mistõttu on see keskne aruteluteema. Samuti Eestis viibiv PISA-testide looja Andreas Schleicher ütles, et näiteks Jaapan ja Prantsusmaa on AI suhtes pelglikud, Eestil näeb ta aga juhtrolli.
"Näha on, et Eesti õpetajad lähenevad sellele väga teadlikult. Mitte lihtsalt ei visata uusi tööriistu õpilastele ette, vaid mõeldakse, kuidas AI võiks kaasa aidata õppimisoskuse arenemisele, mitte selle vähenemisele, ja protsessi ei anta masinale üle," lausus Schleicher.
Et õpilaste töömaht ei kasvaks üle pea, tuleb ümber mõtestada kogu arusaam koolisüsteemist.
"On selge, et noored õpivad koolis praegu asju, mida neil tulevikus ei pruugi vaja minna. Kui mõelda loodusteadustele, siis täna on oluline õppida mõtlema nagu teadlane, mitte tingimata pähe õppida suurt hulka teadmisi füüsikast ja keemiast," leidis Schleicher.
Selliseid väljakutseid lahkavad tippkohtumisel 20 riigi esindajad.
Toimetaja: Marko Tooming








