Pärast arutelu tegi põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg (Eesti 200) ettepaneku uurimiskomisjoni mitte moodustada ja toetas ainsana seda ettepanekut. Kiviberg ütles, et politseijuhtide kriminaalasja tagamaade selgitamisega võiks tegeleda julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.

"Erikomisjoni moodustamine tähendab täiendavat kulu ja bürokraatiat. Ma saan aru, et see teema ongi tõsine teema ja seda sai koosolekul korduvalt tõdetud. Ma eelistaksin kasutada olemasolevaid tööriistu. Kui neist kasu ei ole, siis minna järgmiste juurde, uusi juurde tegema," lausus Kiviberg.

Uurimiskomisjoni idee pärineb põhiliselt opositsioonisaadikutelt, kelle sõnul võiks komisjon tegeleda politseijuhtide kriminaalasja tagamaade selgitamisega. Endised politseijuhid on öelnud, et kriminaalmenetlus oli kantud isiklikust motivatsioonist. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul on uurmiskomisjoni vaja seetõttu, et olemasolevatel komisjonidel on niigi tööd.

"Rutiinne komisjon tegeleb rutiinse tööga. Ma arvan, et siin ongi eraldi ülesande püstitus parlamendile tegeleda just nimelt selle kaasuse pinnalt järeldustega selleks, et me saaksime edasi minna," sõnas Reinsalu.

Riigi peaprokurör Astrid Asi ütles, et kuigi tegu on riigikogu otsususega, siis tema pigem ei poolda uurimiskomisjoni moodustamist.

"Prokuratuur täna tegeleb sellega, et teha organisatsioonis sees analüüsi, kas ja mida oleks saanud selles konkreetses kriminaalasjas teisiti või paremini ja ma leian, et meil on täna olemas piisavalt järelevalvemeetmeid juba, mis võimaldab prokuratuuri hinnata ja teha seal vajalikke muudatusi," ütles Asi.

Riigi peaprokuröri sõnul teeb prokuratuur omad järeldused analüüsi pinnalt. Justiitsministeeriumile on prokuratuur esitanud ettepanekud seaduse muudatuseks, et prokuratuur saaks edaspidi ise oma kvaliteediga paremini tegeleda. Endine juhtiv riigiprokurör ja politseijuhtide kaitsja Margus Kurm ütles, et peab oluliseks seda, et parlament võtaks seisukoha küsimustes, mis see kriminaalmenetlus kaasa tõi.

"On juhtunud kriminaalmenetlus, mis on leidnud avalikkuses suurt kriitikat. Parlament rahvaesindajatena võtab uurida neid fakte ja kujundab oma seisukoha. See on osa parlamentaarsest demokraatiast ja kui see kriminaalmenetlus lõpeb sellise korraliku uurimisega, siis see ongi see, mis on sellest loost võita," sõnas Kurm.

Riigikogu täiskogu arutab komisjoni moodustamist 18. märtsil.