Toimikud sisaldavad FBI märgukirju nelja eraldi intervjuu kohta 2019. aastal anonüümsust palunud naisega. Naine väitis, et 1980. aastatel, mil ta oli alaealine, ründasid teda seksuaalselt Jeffrey Epstein ja tollal ärimees olnud Trump.

Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt kirjeldas neljapäevases avalduses FBI intervjuudes esitatud väiteid kui "täielikult alusetuid süüdistusi, mida ei toeta ükski usaldusväärne tõend". 

Otsus toimikud avalikustada sündis pärast seda, kui mitmed USA meediaväljaanded süüdistasid ministeeriumi nende materjalide varjamises, mis sisaldasid kinnitamata väiteid Trumpi kohta.

FBI agentidega vestelnud väidetav ohver andis endast märku pärast Epsteini vahistamist 2019. aastal, väites, et mõlemad mehed on teda seksuaalselt rünnanud. 

Naine väitis agentidele, et Epstein tutvustas teda Trumpile ning et rünnak leidis aset 1983. aastal, kui ta oli 13-aastane. 

Naise sõnul toimus väidetav vahejuhtum ühes väga kõrges hoones – kas New Yorgis või New Jerseys –, kus ta oli Trumpiga kahekesi. 

Naine väitis, et Trump olevat öelnud midagi sellist nagu: "Lase ma õpetan sulle, millised väikesed tüdrukud olema peavad," ning üritas teda seejärel rünnata. 

Lõuna-Carolinast pärit naine rääkis agentidele, et ta hammustas Trumpi, mispeale mees teda lõi ja lasi ta ruumist eemaldada.

Ühes intervjuus märkis naine, et talle jäi mulje, et Epsteini ja Trumpi suhetes oli teatav annus kadedust. Tema hinnangul näis Trump olevat Epsteini peale kade, kuid mingil hetkel muutusid nad võrdseteks partneriteks. Ta väitis ka, et mõlemad mehed kasutasid tüdrukute kohta väljendeid nagu "värske liha" ja "taltsutamata".

Agendid panid kirja, et naine küsis ise, et mis mõte on tulla süüdistustega lagedale ajal, mil nende osas tõenäoliselt midagi ette ei võeta.

Toimikutest ei selgu, mis sai edasi FBI uurimisest naise väidete kohta.

Eelmisel suvel agentide vahel saadetud e-kirjas märgitakse, et üks tuvastatud ohver väitis, et Trump väärkohtles teda, kuid keeldus lõpuks koostööst.

Puuduvad tõendid selle kohta, et Trump ja Epstein oleksid teineteist 1983. aastal tundnud – see on vähemalt neli aastat varem, kui Trump on tunnistanud seksuaalkurjategijaga kokkupuutumist. 

Naist ei peetud sobivaks ka Epsteini ohvrite hüvitusprogrammi, mille raames maksti valuraha enam kui 130 ohvrile.

Valitsusametnik kirjeldas FBI-le esitatud väiteid kui ebausaldusväärseid, ka Trump ise on süüd eitanud ja öelnud, et Epsteini toimikud "mõistsid ta täielikult õigeks".

Neljapäeval avaldatud materjalid on osa suuremast, umbes 47 000 lehekülje suurusest paketist, mis peaks pärast läbivaatamist sel nädalal ministeeriumi kodulehel ilmuma. 

Trumpi poolt novembris allkirjastatud Epsteini toimikute läbipaistvuse seaduse kohaselt on justiitsministeerium kohustatud avaldama kõik Epsteini juhtumiga seotud failid, tehes kärpeid vaid ohvrite kaitseks või pooleliolevate uurimiste huvides.

Esindajatekoja järelevalvekomisjon hääletas sel nädalal peaprokurör Pam Bondi väljakutsumise poolt, et ta annaks tunnistusi justiitsministeeriumi tegevuse kohta Epsteini juhtumi uurimisel ja toimikute avaldamisel. 

Demokraadid ja osa vabariiklastest kongressi liikmeid on süüdistanud Bondit ja tema asetäitjat Todd Blanche'i avaldamisprotsessi venitamises ja materjalide ebakohases varjamises.

Blanche kinnitas detsembris ajakirjanikele, et ministeerium vaatab tundliku ohvriinfo leidmiseks hoolikalt läbi miljoneid lehekülgi ning et "midagi Trumpiga seonduvat toimikutes peidus ei hoita".

Trumpi on ka varem süüdistatud seksuaalses rünnakus

Trumpi on ka varem süüdistatud seksuaalses rünnakus ja vääras käitumises, sealhulgas mitme naise poolt, kes andsid endast märku 2016. aasta presidendikampaania ajal. 

2023. aastal leidis föderaalne vandekohus, et Trump on vastutav kirjanik E. Jean Carrolli seksuaalse väärkohtlemise ja laimamise eest. 

Carroll väitis, et Trump vägistas ta 1990. aastatel Manhattani kaubamajas ning nimetas Carrolli hiljem valetajaks. 

Trump on palunud ülemkohtul tühistada Carrollile määratud viie miljoni dollari suuruse valuraha. 

Lisaks mõisteti Carrollile 2024. aastal eraldi kohtuprotsessis 83,3 miljonit dollarit, kuna vandekohus leidis, et Trump laimas teda uute sarnaste väidetega.

Esindajatekoja järelevalve- ja riigireformikomisjon uurib praegu, kas Epsteini juhtumiga seotud dokumente varjati ebakohaselt avalikkuse eest.

"Viimased paar nädalat on järelevalvekomisjoni demokraadid uurinud, kuidas FBI käsitles 2019. aastal ohvrite esitatud süüdistusi alaealise seksuaalses ründamises president Donald Trumpi poolt," seisis komisjoni juhtiva liikme Robert Garcia (demokraat Californiast) möödunud nädala avalduses. 

Ta lisas, et demokraadid saavad kinnitada, et justiitsministeerium on nähtavasti ebaseaduslikult varjanud FBI intervjuusid selle ohvriga, kes süüdistab president Trumpi ränkades kuritegudes.

Justiitsministeerium vastas süüdistustele sotsiaalmeedias, teatades, et järelevalvekomisjoni demokraadid peaksid lõpetama avalikkuse eksitamise ja oma Trumpi-vastase toetajaskonna pahameele õhutamise. 

Ministeerium rõhutas, et midagi ei ole kustutatud.

"Kui failid eemaldatakse ajutiselt ohvrite andmete või isikutuvastust võimaldava teabe varjamiseks (redigeerimiseks), siis need dokumendid taastatakse kiiresti ja on avalikult kättesaadavad," seisis postituses. 

"Kõik asjakohased dokumendid on avaldatud, välja arvatud juhul, kui tegemist on duplikaatide, konfidentsiaalsete materjalide või poolelioleva föderaalse uurimise osaga," sõnas ministeerium.

Dokumendid avalikustati ajal, mil Trumpi administratsioon seisab silmitsi kriitikaga failide käsitlemise üle. Jaanuaris avaldas ministeerium umbes 3,5 miljonit dokumenti. Lisaks süüdistustele teatud materjalide varjamises on ministeeriumi rünnatud ka selle eest, et nad on ekslikult avalikustanud ohvrite isikuandmeid, kuid varjanud samas mõnede meeste nimesid.