Ligi nädal aega kestvatel õppustel testitakse juba olemasolevaid ja ka hangitavaid droonisüsteeme. Kõik süsteemid on Ukraina lahingutest läbi käinud ja end hästi tõestanud.

Õppuse eesmärk on droonituvastus- ja tõrjesüsteemid omavahel digitaalselt siduda, et tiivulisi mehitamata lennumasinaid võiks ühest juhtimiskeskusest avastada ja alla tulistada.

"Üks operaator näeb, tuvastab ja nuppu vajutades lendab ka välja efektor ja võtab selle drooni alla. Me ei pea panema relvasüsteemidele inimesi kõrvale. Ehk siis piltlikult öeldes rakett on maas kasti sees, inimesed on hoopis teises asukohapunktis. Kontseptuaalselt nad ei pea isegi Eestis olema, aga tulemus on märkimisväärne. Me räägime nädalatest-kuudest, kus me võtame kõik need süsteemid reaalselt kasutusse," ütles Õhuseiredivisioni ülem major Tõnis Pärn.

USA armeele on õppus võimaluseks Eesti kogemust kogu NATO idatiivale laiendada, Soomest kuni Bulgaariani.

USA armee 10. õhu- ja raketiväejuhatuse kapten Mica Maule sõnul toetab õppus Digital Shield eeskätt kahte operatsiooni.

"Esimene neist on NATO Eastern Sentry, mis on suunatud võimekusele alla tulistada NATO territooriumile tungivaid droone. Teiseks eesmärgiks on vastu seista massirünnakutele USA armeele ja NATO idatiivale Euroopas, eriti õhurünnakutele," ütles Maule.

Droonitõrje suurimaks mureks on alati olnud drooni hävitamise maksumus, eriti kui selleks kasutatakse kalleid õhutõrjesüsteeme.

"Kõik lahendid, mis me siin täna kasutame, on tunduvalt odavamad, kui Shahed tüüpi droon, ehk siis kõik lahendid on täna kuluefektiivsed," ütles Pärn.

Õhuvägi lubab, et droonide eest saab kaitstud kogu Eesti ja piirile lähenevad lennumasinad tulistatakse alla vaenlase territooriumil