See on madalaim eesmärk vähemalt alates 1990. aastatest ja järgneb kolmele aastale, mil võimud teatasid umbes viieprotsendisest kasvust. Kui kompartei juhitava Hiina Rahvavabariigi majandus peaks sel aastal kasvama alla viie protsendi, oleks see riigi kõige aeglasem kasv enam kui kolme aastakümne jooksul, välja arvatud Covid-19 pandeemia aastatel, kommenteeris väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).

Hiina seadusandliku kogu, Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu neljapäeval heakskiidetud viisaastakuplaanis on välja toodud majanduskasvu, eelarve, tööstuspoliitika ja kaitse eesmärgid, mis annavad märku president Xi Jinpingi otsusest suunata maailma suuruselt teine ​​majandus tehnoloogilise domineerimise poole, märkis uudisteagentuur Reuters.

Majandus aeglustub

Hiina võimude teatel kasvas riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmisel aastal reaalselt viis protsenti, saavutades ametliku eesmärgi vaatamata uuele kaubandussõjale USA-ga.

Madalam SKP eesmärk 2026. aastaks peegeldab Pekingi leppimist nõrgema kasvuga, kuna Hiina majandus seisab silmitsi kodumajapidamiste tagasihoidlike kulutuste, investeeringute vähenemise ja kinnisvaraturu langusega.

Vähem ambitsioonikas kasvueesmärk annab Hiina juhtidele ka teatud vabaduse manööverdada majanduse juhtimisega keerulises geopoliitilises olukorras, mida iseloomustavad Lähis-Ida konflikt ja USA presidendi Donald Trumpi kaubandussurve, kommenteeris WSJ. Samas jätkab Peking oma strateegilise eesmärgi, tehnoloogilise iseseisvuse, poole püüdlemist.

Peaminister Li Qiang, riigi tähtsuselt teine mees president Xi järel, ütles neljapäeval avaldatud valitsuse iga-aastases tööaruandes, et Hiina peab valmistuma väliste väljakutsetega toimetulekuks.

Eelmise aasta rekordilise 1,2 triljoni dollari suuruse kaubandusülejäägiga on Hiina majanduskasv muutunud üha enam sõltuvaks ekspordist, luues globaalse tasakaalustamatuse, mis on pälvinud kriitikat kaubanduspartneritelt ja globaalsetelt institutsioonidelt, nagu Rahvusvaheline Valuutafond. Valitsuse andmete kohaselt vedas eksport Hiina majanduskasvu 2025. aastal määral, mida pole nähtud alates 1997. aastast.

Nii välismaised kui ka Hiina enda majandusteadlased on juba ammu soovitanud riigil muuta oma majandust selliseks, milles on esikohal tarbimine, mitte praegune võimas tootmis- ja ekspordimasin. Selline nihe võiks leevendada pingeid ülejäänud maailmaga ja anda Hiina rahvale suurema ostujõu.

Kuid Hiina kasvumudeli olulist tasakaalustamist oleks keeruline saavutada kooskõlas tema pikaajaliste eesmärkidega saavutada maailmas tehnoloogiline ja tootmisalane domineerimine, tõdes WSJ.

Leht viitas, et viimase viie aasta jooksul on USA järjestikused administratsioonid püüdnud takistada Hiina juurdepääsu Ameerika tipptehnoloogiatele, eriti pooljuhtide valdkonnas. See on ajendanud Pekingit suurendama oma kodumaist võimekust, mis kajastuvad Hiina esiletõusus elektriautode, tehisintellekti, robootika ja paljude teiste tipptehnoloogiate valdkonnas.

Tähelepanu sisenõudlusele

Kuigi Hiina tehnoloogiline võimekus on saanud kogu maailma kadeduse objektiks, on suur osa tema sisemajandusest hädas deflatsioonilise keskkonnaga, kus ületootmine ja ebapiisav nõudlus on õhutanud suundumust madalama hinnaklassiga toodete valmistamiseks, mis on aga vähendanud kasumit. Tarbijate ja ettevõtete optimism on langenud, palgakasv peatunud ja noorte tööpuudus on ajalooliselt kõrgeimal tasemel.

"Stabiliseerimine on peamine prioriteet," ütles Conference Boardi Hiina keskuse peaökonomist Yuhan Zhang WSJ-le.

Peaminister Li nimetas sisenõudluse suurendamist riigi peamiseks poliitiliseks eesmärgiks 2026. aastal teist aastat järjest ja kutsus üles suurendama investeeringuid, mis eelmisel aastal ootamatult aeglustusid.

Oma eesmärkide toetamiseks seadis Hiina eelarvepuudujäägi eesmärgiks umbes neli protsenti SKP-st, mis on kooskõlas eelmise aasta rekordilise eelarvepuudujäägi eesmärgiga, andes poliitikakujundajatele piisavalt ruumi valitsuse kulutuste suurendamiseks, kui see on vajalik. Lisaks ametlikule eelarvepuudujäägi eesmärgile on võimudel hulk muid meetodeid valitsuse kulutuste suurendamiseks.

Märkimisväärselt teatas Peking, et avalikustab uued rahastamisvahendid investeeringute suurendamiseks 800 miljardi jüaani ulatuses, mis võrdub umbes 116 miljardi dollariga.

Samal ajal teatas valitsus, et kavatseb sel aastal suurendada kaitsekulutusi seitsme protsendi võrra, võrreldes 2025. aastaks seatud 7,2-protsendise kasvuga.

Teistes valdkondades püsib suures osas stabiilsus. Hiina kohalikel omavalitsustel lubatakse emiteerida 4,4 triljoni jüaani väärtuses eriotstarbelisi võlakirju, mida kasutatakse investeerimisprojektide rahastamiseks. Peking plaanib emiteerida ka 1,3 triljoni jüaani väärtuses ülipika tähtajaga riigivõlakirju. Mõlemad arvud olid kooskõlas eelmise aasta kvootidega.

Hiina eraldas 250 miljardit jüaani eriotstarbeliste võlakirjadena, et jätkata oma tarbekaupade vahetusprogrammi, mille eesmärk on suurendada leibkondade kulutusi, kuigi see arv on madalam kui eelmise aasta 300 miljardit jüaani. Samuti eraldati 100 miljardit jüaani tarbimis- ja ärilaenude jaoks.

"Ekspordirindel on palju ebakindlust," ütles Austraalia panga ANZ majandusteadlane Vicky Zhou, tuues näiteks Lähis-Ida konflikti. "See ei jäta Hiinale muud valikut, kui tarbimist kahekordistada."

Peking seadis sel aastal tarbijahindade inflatsiooni eesmärgiks umbes kaks protsenti, mis on sama, mis eelmise aasta siht. Mullu jäi aga tarbijahinnaindeks muutumatuks, peegeldades vähest nõudlust majanduses, kus leibkonnad on üha enam mures töövõimaluste ja oma kinnisvara väärtuse pärast.

Valitsus lubas ka luua üle 12 miljoni linnatöökoha, seades samal ajal eesmärgiks hoida üldist töötuse määra 5,5 protsendi juures või alla selle. Mõlemad eesmärgid on eelmise aastaga võrreldes samad, mis viitab järjepidevusele isegi siis, kui aeglustuv majandus suurendab sotsiaalse rahulolematuse suurenemise riski.

Kuna tehisintellekti areng peaks mõjutama majandust kogu maailmas, lubab Peking uurida ja tegelda tehisintellekti mõjuga tööhõivele – sealhulgas täiustab varajase hoiatuse mehhanisme – ning aidates samal ajal tööjõul tehisintellektiga kohaneda.

SKP kasvu eesmärgi seadmine vahemikku 4,5–5 protsenti on lähedal minimaalsele tasemele, mida Peking peab säilitama, et saavutada üks oma peamistest poliitilistest eesmärkidest – jõuda saavutada 2035. aastaks SKP tasemelt elaniku kohta arenenud riikide rühma keskmiste hulka. Selle eesmärgi saavutamiseks peab SKP järgmise kümnendi jooksul kasvama keskmiselt 4,17 protsenti või rohkem, vastavalt eelmisel aastal avaldatud Hiina ametlikele andmetele.

Lühikokkuvõte Hiina eesmärkidest

Alljärgnevalt uudisteagentuuri Reuters lühikokkuvõte Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu otsustest:

SKP JA EELARVE PRIORITEEDID

Hiina soovib oma majandust kasvatada 4,5–5 protsendi tempos, mis on veidi alla eelmise aasta viie protsendi taseme, avades ukse suurematele pingutustele majanduskasvu liikumapanevate jõudude tasakaalustamiseks.

Valitsuse stiimulite pakett jääb samuti samaks, et elavdada pandeemiajärgselt aeglasemas tempos arenevat majandust, seades eelarvepuudujäägiks 4,0 protsenti SKP-st, mis on sarnane eelmise aastaga.

KÕRGTEHNOLOOGIA EDENDAMINE KONKURENTSIS USA-GA

Püüdes saavutada tehnoloogilist ülemvõimu võtmevaldkondades, nagu tehisintellekt ja kvantarvutus, kavatseb Peking nende valdkondade arendamist arvestades teravat konkurentsi USA-ga kiirendada, et haarata enda kätte teaduse ja tehnoloogilise arengu juhtroll.

Maailma suurima haruldaste muldmetallide tootjana liigub Hiina ka selle poole, et kindlustada endale eelis nende kriitiliste mineraalide osas, mida kasutatakse kõiges alates elektriautodest kuni lennukimootorite ja kaitsetehnoloogiateni.

KAITSEVÕIME

Peaminister Li rõnul parandab Hiina oma lahinguvalmidust ja kiirendab täiustatud lahinguvõimete arendamist, suurendades kaitsekulutusi 2026. aastal seitsme protsendi võrra.

Sõjaväevaatlejad jälgivad tähelepanelikult, kuidas Peking püüab oma vägesid 2035. aastaks moderniseerida ja sõjalist jõudu kasvatada piirkondlike ja ülemaailmsete geopoliitiliste pingete taustal.  

FINANTSSÜSTEEM

Hiina investeerib sel aastal riigile kuuluvatesse pankadesse umbes 44 miljardit dollarit, et kaitsta end süsteemsete riskide eest ja suurendada tehnoloogiaettevõtete rahastamist.

RAHVASTIK

Lubades järgmise viie aasta jooksul sünnitussõbralikku ühiskonda, on Pekingil eesmärk tegeleda tööhõive, hariduse ja arstiabiga seotud muredega, kuna vananev ja kiiresti kahanev elanikkond raskendab riigi laiemaid majanduslikke eesmärke.

TOIDUGA KINDLUSTATUS

Teravilja tootmisvõimsust suurendatakse aastatel 2026–2030 umbes 725 miljoni tonnini, et saavutada riigi pikaajalised toiduga kindlustatuse eesmärgid, rõhutades riigi suurt sõltuvust oluliste põllumajandustoodete, näiteks sojaubade impordist, kusjuures suuruselt teine ​​soja tarnija Hiinale on USA.

HEITMETE EESMÄRGID

Valitsus kavatseb järgmise viie aasta jooksul kiirendada süsinikuheite vähendamist, mis tähistab nihet majanduse energiamahukuse vähendamiselt otsesele süsinikuheite vähendamisega tegelemisele.