Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 1. oktoobril kell 18.16

- Venemaal süttis järjekordne naftatöötlustehas;

- Venemaa pikendas bensiini ekspordikeeldu aasta lõpuni;

- Venemaa valmistub välismaalt bensiini ostma;

- Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga viis ja sai viga 51 inimest;

- Stubb prognoosib Trumpi karmimaks muutumist Venemaa suhtes;

- EL kutsus Venemaad andma Zaporižžja tuumajaama Ukraina kontrolli alla;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit.

Analüüs: Vene vägede pealetung Ukrainas aeglustus septembris veelgi

Vene vägede pealetung Ukrainas aeglustus septembris taas, eriti Donetski oblastis, ilmneb AFP analüüsist USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmete põhjal.

Vene väed hõivasid septembris Ukrainas kokku 447 ruutkilomeetrit, mis kinnitab augustis alanud aeglustumist.

Venemaal süttis järjekordne naftakäitis

Venemaal Jaroslavlis süttis kolmapäeva varahommikul järjekordne nafta ümbertöötlemistehas, mis muudab juba niigi bensiininappuse käes kannatavas riigis olukorra ilmselt veelgi keerulisemaks. Kui seni on Vene naftatöötlemisvõimsusi juba viiendiku võrra vähendanud Ukraina õhurünnakud, siis kohaliku kuberneri kinnitusel põhjustas Jaroslavli põlengu tehniline rike.

#Yaroslavl oil refinery cheers pic.twitter.com/8Dr7tdzvWp

— In Lockheed Martin I trust ✚ (@Lorelei_0502) October 1, 2025

"Elanikud olid mures, et see võis olla vaenlase droonirünnaku tagajärg," ütles kuberner Mihhail Jevrajev sõnumsiderakenduses Telegram. "Aga antud juhul pole sellega mingit pistmist... Tulekahju on tehnoloogilist laadi," lisas ta.

Samas eeldavad sõda Ukrainas kajastavad vaatlejad sotsiaalmeediakeskonnas X (endine Twitter), et Moskvast põhja pool asuvat ja Ukraina piirist 800 kilomeetri kaugusel asuvat naftakäitist tabas siiski Ukraina droonirünnak.

Russia's fuel crisis probably won't be made any better with Ukraine continuing to hit refineries.

Another now in Yaroslavl, 800km from Ukraine. pic.twitter.com/0DcSU4yDbd

— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) October 1, 2025

Jaroslavnefteorgsintez on oma 15,7 miljoni tonnise aastavõimsusega Venemaa suuruselt viies, seega on selle peatumise mõju kindlasti tunda ka Moskvast põhja pool asuvates tanklates, märkis üks kommentaator.

Venemaa pikendas bensiini ekspordikeeldu aasta lõpuni

Venemaa valitsus pikendas teisipäeval siseriikliku kütuseturu stabiilsuse säilitamiseks bensiini ekspordi ajutist keeldu aasta lõpuni, vahendas uudisteagentuur Interfax.

Valitsuse avalduse kohaselt pikendab uus määrus mootoribensiini riigist välja viimise ajutist keeldu kuni 31. detsembrini 2025 ja see kehtib kõigile eksportijatele, sealhulgas otsetootjatele. Varem oli tootjatel bensiini eksport keelatud septembri lõpuni ja vahendajatel oktoobri lõpuni.

"Teine määrus keelab diislikütuse, samuti laevakütuse ja muude gaasiõlide, sealhulgas börsilt ostetud õlide ekspordi. Piirangud jõustuvad määruse ametlikule avaldamisele järgneval päeval ja kehtivad kuni 31. detsembrini 2025. Keeld ei kehti aga nende kütuste tootjate otse tehtud tarnetele," teatas valitsus.

Venemaa keelas bensiini ekspordi algselt 2025. aasta juulis seoses Ukraina korraldatud õhurünnakutega naftatöötlemistehastele, mis tõid kaasa kütusenappuse ja hinnatõusu.

Ukraina rünnakud on alates 2025. aasta augustist tabanud vähemalt 16 Venemaa 38 naftatöötlemistehasest, vahendas The Kyiv Independent väljaande Financial Times andmeid. Sellega viidi Venemaa diislikütuse eksport madalaimale tasemele alates 2020. aastast.

Another morning, another oil refinery on fire in the russian swamps.

This time the refinery in Yaroslavl is burning, and this is the first time it has been struck according to the list created by @KHoholenko.

Waiting to hear that it was only falling drone debris, no damage. pic.twitter.com/3Ggm7hIGRM

— Maria Drutska (@maria_drutska) October 1, 2025

Ukraina on kutsunud lääneliitlasi üles kehtestama Venemaa energiatoodetele täiendavaid sanktsioone, rõhutades, et Moskva naftatulude kärpimine nõrgestaks tema võimet sõda rahastada.

USA president Donald Trump on korduvalt avaldanud Euroopa Liidule survet Venemaa energiatoodete impordi peatamiseks, öeldes, et USA rangemad meetmed sõltuvad Euroopa sõltuvuse vähendamisest Moskvast.

Suurenenud surve taustal teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen 16. septembril, et EL teeb ettepaneku lõpetada Venemaa energiaostud järk-järgult varem kui algselt plaanitud.

Venemaa majandus on jätkuvalt raskustes sanktsioonide ja sõjakulutustest tekitatud surve tõttu, seistes silmitsi kõrge inflatsiooni, rekordtasemele lähenevate intressimäärade ja aeglustuva majanduskasvuga.

Venemaa valmistub välismaalt bensiini ostma

Venemaa võimud valmistuvad alustama bensiini importi välismaalt kütusekriisi tõttu, mis on riiki haaranud pärast Ukraina õhurünnakuid Vene naftatöötlemistehastele, vahendas väljaanne Harta97 Vene ärilehte Kommersant.

Kommersant teatas kolmapäeval, et Venemaa võib pöörduda Hiina ja teiste Aasia riikide poole. Väljaande andmetel kaalub Venemaa kütuse importimist Hiinast, Lõuna-Koreast ja Singapurist, et stabiliseerida oma siseturgu, vahendas The Kyiv Independent. 

Venemaa domineeritav Euraasia Majanduskomisjoni nõukogu otsustas teisipäeval kaotada bensiini, diislikütuse, laevakütuse ja reaktiivkütuse imporditollid. Tollimaksuvaba import Euraasia Majandusühendusse jääb kehtima kuni 30. juunini 2026. Otsus jõustub 10 päeva pärast ja on tingitud "tootmismahtude vähenemisest", ütles EMÜ kaubandusminister Andrei Slepnev.

Venemaa kütuseturul on praegu puudu umbes viiendik selle igakuisest bensiinitarbimisest – 400 000 tonni kahest miljonist, ütles pakkumise ja nõudluse tasakaaluga tuttav allikas ajalehele Kommersant. Olukord on tema sõnul kriitiline: pärast droonirünnakuid rafineerimistehastele, mille tulemusel vähemalt kuus tehast tootmise täielikult või osaliselt peataid, langes bensiini tootmine septembris ühe miljoni tonni võrra. Kommersanti allikas rõhutab, et kõige enam kannatavad piirkonnad on need, kus puudus esimesena tekkis – okupeeritud Krimm ja Kaug-Ida. Krimmis kehtestati 29. septembril ametlikud piirangud bensiini jaemüügile – mitte rohkem kui 30 liitrit kliendi kohta. Samal ajal avaldas piirkonna nukuvalitsuse juht Sergei Aksjonov fikseeritud kütusehinnad – 70 rubla liitri AI-92, 76 rubla liitri AI-95 ja 75 rubla liitri diislikütuse kohta.  

Algselt kannatasid bensiinipuuduse all sõltumatud bensiinijaamad, millest mõned peatasid tegevuse täielikult. Kuid nüüd on olukord halvenenud isegi suurte naftakompaniide tanklate jaoks, ütles väljaandele Izvestija Venemaa sõltumatu kütuseliidu president Pavel Baženov. Eelkõige on sellised probleemid tekkinud Kirovi, Nižni Novgorodi ja Kostroma oblastis, loetles ta.

Kütusekriisi vaigistamiseks on valitsus juba keelanud bensiini ekspordi ning teisipäeval pikendas seda keeldu 2025. aasta lõpuni ja laiendas seda ka diislikütusele.

Alates juulist on Venemaa järsult suurendanud bensiini ostmist Valgevenest – 36 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Lisaks hüppas import septembris augustiga võrreldes 168 protsenti. Need mahud – 97 000 tonni kolme kuu jooksul – katavad aga vähem kui kaks protsenti sisenõudlusest.

Kommersanti allikad usuvad, et Venemaa valitsus leevendab tõenäoliselt rafineerimistehaste keskkonnastandardeid, et võimaldada neil toota rohkem bensiini. Lisaks võib Venemaa suurendada naftatarneid Valgevenesse, et sealsete rafineerimistehaste toodangut rohkem importida. Reutersi hinnangul hävitasid Ukraina droonid augustis Vene naftatööstuse rafineerimisvõimsusest 17 protsenti, samas kui rafineerimistehaste seisakute maht jõudis rekordilise 23-protsendise tasemeni ehk toodangus väljendayuna 6,4 miljonit tonnini.

Septembris tabasid droonirünnakud aga veel vähemalt seitset rafineerimistehast: Rjazani, Saraatovi, Samaara, Volgogradi, Ilski, Ufaa ja Leningradi oblastis asuvat naftakäitist.

Bensiini hulgihinnad on Venemaal aasta algusest tõusnud enam kui 40 protsenti. See mõjub ka inflatsioonile, kuna kõrgemad kütusehinnad suurendavad paratamatult põllumajanduse, transpordi ja logistika kulusid, mis omakorda tähendab toidu ja esmatarbekaupade hindade tõusu, märkis Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Karmid haldusmeetmed ei lahenda tööstuse põhiprobleeme, mis tähendab, et inflatsioonisurve püsib ka lähikuudel, lisas Tšernov.

Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga viis ja sai viga 51 inimest

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilisikut ja vähemalt 51 sai vigastada, sealhulgas lapsed, teatasid piirkondlikud võimud kolmapäeval.

Venemaa lasi öö jooksul Ukraina vastu välja 49 Shahed-tüüpi ründedrooni ja peibutusdrooni ning neli Iskander-M või KN-23 ballistilist raketti, teatas õhuvägi.

Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 44 drooni, samal ajal kui ülejäänud tabasid peamiselt tsiviiltaristut.

Vene raketi Iskander rünnakus Tšernigivi oblastis hukkus 33-aastane mees, kahjustati põllumajandusettevõtet ja hävitati auto, teatas kuberner Vjatšeslav Tšaus. Venemaa rünnakud olid suunatud ka piirkonna energiataristule.

Vene droonirünnakus Dnipro linna vastu teisipäeva õhtul hukkus üks inimene ja sai vigastada vähemalt 31 inimest, teatas kuberner Serhi Lõssak. Vigastatute seas on kaks poissi vanuses 10 ja 17 aastat ning 17-aastane tüdruk.

Donetski oblastis hukkus Kostiantõnivkas üks inimene ja sai vigastada kaks inimest, samas kui kuus tsiviilisikut sai mujal piirkonnas toimunud Venemaa rünnakutes haavata, teatas kuberner Vadõm Filaškin.

Harkivi oblastis hukkus Venemaa rünnakus Velõka Šapkivka külale 64-aastane mees, ütles kuberner Oleh Sõniehubov. Venemaa rünnakus Harkivile sai vigastada viis inimest.

Hersoni oblastis hukkus Venemaa rünnakutes üks inimene ja sai vigastada kolm inimest, teatas kuberner Oleksandr Prokudin. Kahjustada sai viis kõrghoonet ja kuus maja.

Sumõ oblastis sai Venemaa droonirünnakutes vigastada neli inimest, teatas piirkondlik sõjaväevalitsus.

Stubb prognoosib Trumpi karmimaks muutumist Venemaa suhtes

Soome president Alexander Stubb, keda peetakse üheks kõige paremini USA presidenti Donald Trumpi mõistvaks Euroopa riigijuhiks, ütles et on vaid aja küsimus, millal Trump hakkab Venemaa liidrit Vladimir Putinit tõsiselt survestama.

"Nähes, et präänikud toimivad venelastega harva, on ta liikunud piitsa juurde," vahendas väljaanne Politico Stubbi sõnu Helsingis. "Nüüd on küsimus vaid selles, kui suur see piits saab olema."

Stubb, kes on Ukraina kindel toetaja Venemaa agressiooni tõrjumisel, ütles, et teda on viimase kahe nädala jooksul Trumpi ja teiste USA administratsiooni liikmete avalik kriitika Putini suhtes väga palju julgustanud.

Tema vaade on vastuolus paljude Brüsseli ametnike ja Euroopa pealinnade poliitikute skepsisega, kellest mõned pidasid Trumpi öeldut, et Ukraina võiks kogu oma territooriumi Venemaalt tagasi võita, tühjadeks sõnadeks, märkis Politico.

Stubbil on Trumpi tõlgendamisel suurem usaldusväärsus kui enamikul, kuna ta on Ameerika presidendiga loonud hea kontakti golfi mängides – spordis, mida nad mõlemad armastavad. Küsimusele, millise kepiga Trump Putinit lööks (lähtuvalt ingliskeelsest väljendist, kus piitsa ja prääniku asemel on kepp ja porgand – toim.), vastas Stubb naljatades, et see võib olla draiver (draiver on golfis avalöögiks kasutatav võimalikult tugevalt löömise kepp – toim.).

"President Trump töötab, kui mitte ööpäev läbi, siis iga päev, et sõda lõpetada," ütles Stubb. "Tal on kotis 14 keppi."

Valikud ulatuvad rangematest sanktsioonidest, sealhulgas teisestest sanktsioonidest, kõrgemate tollimaksude kehtestamiseni ja isegi USA sõjaväe relvaarsenali suurema kasutamiseni, mis suudab lüüa sügavale Venemaa territooriumile, andis Stubb mõista.

"Te ei pea lugema (Trumpi) raamatut "Tehingute tegemise kunsti", et mõista, kuidas president Trump läbirääkimisi peab," ütles Stubb. "See on ebatavaline, aga üsna tulemustele orienteeritud... Kui Putin pärast [kohtumist Trumpiga 15. augusti tippkohtumisel Alaskal] jätkab sisuliselt tsiviilisikute tapmist Ukrainas, reageerib president Trump õigustatult."

Kirjeldades end kui "realistlikku optimisti", kutsus Stubb Ukraina toetajaid üles kannatlikkusele. "Mul on olnud võimalus viimastel kuudel president Trumpiga üsna tihedalt koostööd teha," ütles ta. "Võib-olla on optimism mõnikord intuitsioon, aga ma arvan, et praegused faktid räägivad sellest, et liigume paremas suunas."

EL kutsus Venemaad andma Zaporižžja tuumajaama Ukraina kontrolli alla

Euroopa Liit kutsus Venemaad viima kõik sõjaväelased, sõjatehnika ja muu volitamata personal viivitamatult välja okupeeritud Zaporižžja tuumajaamast ja andma see tagasi Ukraina võimude kontrolli alla, et minimeerida üleilmsete tagajärgedega tuumaõnnetuse ohtu.

"Venemaa peab viivitamata, tingimusteta ja täielikult viima kõik oma üksused, sõjatehnika ja muu volitamata personali välja Zaporižžja tuumajaamast ja kogu Ukrainast," seisis Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) esindaja teisipäeval tehtud avalduses.

"Zaporižžja tuumaelektrijaama tagastamine pädevate ja seaduslike Ukraina ametivõimude täieliku kontrolli alla on ainus pikaajaline lahendus globaalsete tagajärgedega tuumaõnnetuse ohu minimeerimiseks," lisas EEAS-i esindaja.

Märkides, et Zaporižžja tuumajaam kaotas eelmisel nädalal ühenduse oma viimase välise toiteallikaga, mis on kümnes selline katkestus alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukraina vastu, teatas EL-i välisteenistuse esindaja: "See on kõige pikem ja tõsisem katkestus, kuna sõjaline tegevus takistab jätkuvalt elektriliinide remonti ja taasühendamist."

"Me kutsume Venemaad üles viivitamatult lõpetama kõik sõjalised operatsioonid tuumaelektrijaama ümbruses, et tagada elektriliinide kiireloomuline taastamine," ütles EL-i esindaja.

Ta märkis, et Zaporižžja tuumaelektrijaam toetub praegu ainult avariidiiselgeneraatoritele, et toota elektrit kuue suletud tuumareaktori jahutamiseks ja muude oluliste ohutusfunktsioonide täitmiseks. Pikaajaline elektrikatkestus võib lõppkokkuvõttes ohustada jaama turvasüsteeme.

EL-i välisteenistuse esindaja rõhutas, et ühendus toetab täielikult Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) jõupingutusi elektriliinide remondi korraldamiseks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et Zaporižžja tuumaelektrijaam on olnud seitse päeva järjest välistoiteta ja töötab diiselgeneraatorite toel, millest üks on juba rikkis.

"Venemaa tulistamiste tõttu on jaam elektrivõrgust lahti ühendatud. See saab elektrit diiselgeneraatoritelt. See on hädaolukord," ütles ta oma igaõhtuses videopöördumises.

"Generaatorid ja jaam ei ole selleks (olukorraks) projekteeritud ja pole kunagi sellises režiimis nii kaua töötanud. Meil on juba teavet, et üks generaatoritest on rikki läinud," rõhutas Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 111 480 (võrdlus eelmise päevaga +920);

- tankid 11 223 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 294 (+3);

- suurtükisüsteemid 33 324 (+13);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1505 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1224 (+0);

- lennukid 427 (+0);

- kopterid 346 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 65 552 (+249);

- tiibraketid 3790 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 274 (+33);

- eritehnika 3979 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.