"See, mida tegi Venemaa, polnud provokatiivne, vaid lubamatu. Olukord polnud aga hetkekski NATO kontrolli alt väljas. NATO õhuvägi tegi oma tööd. Meie ülesanne oli saavutada liitlaste toetus, et see heidutus uuesti tagasi ehitada. Nii ÜRO-s kui ka NATO-s oleme saanud sellega hästi hakkama," rääkis Vseviov viimase nädala sündmustest.

"Eesti välisminister Margus Tsahkna luges ÜRO-s ette 50 riigi toetusega teksti - nad kõik olid meie selja taga ja Venemaa vastu. Õnnestus paljastada ka Venemaa häbitu valetamine, nad väitsid, et on vale asi, mille kohata me faktiliselt teame, et see juhtus," sõnas Vseviov.

"See, et meie õhuruumis 12-minutit Vene lennukid viibisid - see info tuli viia liitlasteni. Loomulikult oli vaja näidata nendele riikidele, kes peavad toetama Euroopat, kui me kehtestame Venemaale sanktsioone või nõuame õigust rahvusvahelises kriminaalkohtus, et Venamaa mustriks kujunenud käitumine, on see, millega on tegu," lausus Vseviov.

Vseviov ütles, et Eesti eesmärk on see, et Venemaa oma lennukitega Eesti õhuruumi ei lendaks.

"See tuleb talle sõnumina kohale viia, et NATO õhuruumis ringilendamine on äärmiselt ohtlik, esmajoones sellele ringilendajale. Kas Venemaa selle sõnumi kätte saab, näitab muidugi aeg. Valmis tuleb olla muidugi kõigeks, aga nad peavad aru saama, et sõnadega heidutamisel on ühel hetkel piir ees. Siis pole enam mingit garantiid, et eskalatsioonile õnnestub piir panna," sõnas Vseviov.

Vseviov ütles, et NATO vastus Venemaa tegevusele pole veel läbi - NATO tugevdab oma kaitselist hoiakut. "NATO sõnadele järgnevad kindlasti ka sammud. Itaallased jätvad oma võimed Eestisse kohale, mis nad muidu graafikujärgselt pidid minema viima," sõnas VSeviov.

Kui Venemaa lennukid lendavad taas Eesti või mõne teise NATO riigi õhuruumi, siis lahendused, mis väldivad jõu kasutamist, saavad Vseviovi sõnul NATO riikidel otsa. "Allalaskmise protseduuride reeglid on olemas. Vaadatakse, kas kriteeriumid lennuki alla laskmiseks on olemas. Neid kriteeriume me ei avalda meedias," lausus Vseviov.

"Venemaa eesmärk on meie hirmuga paralüseerimine, lõhestamine ja hirmutamine. Et me oma poliitika põhikurssi vääraksime Ukraina suunal. Meie kaitse on vastupidise tegemine - mitte karta, mitte lõhestuda," sõnas Vseviov.

Kolmveerand ÜRO 193 liikmest on Palestiina riiki tunnustanud.

"Suurbritannia ja Prantsusmaa on teinud avaldused selleks, et avaldada survet Iisraelile, et see muudaks oma poliitikat, ja ka avaldamaks toetust Palestiina omavalitsusele. Mitte Hamasile, nagu siin mõned on öelnud. Meil pole põhjust arvata, et britid ja prantslased terrorismi toetavad," lausus Vseviov.

Eesti otsus Palestiinat toetada on valitsuse teha. "Eesti on öelnud välja, et toetab kahe riigi lahendust. Otsus tehakse siis, kui on arvamus, et toetamise otsusest on kasu," sõnas Vseviov.

Palestiina küsimuses on Eesti Vseviovi sõnul valmis hääletama ka USA vastu.

"Vaatame, kuidas hääletavad meie lähiriigid. Otsime liitlaste tunnetust, aga lähtume ainult Eesti huvidest. Peame arvestama, milliseid kahjusid oleme valmis sisse võtma, aga lõpuks peame otsustama Eesti huvidest lähtuvalt," lausus Vseviov.