Sotsiaalministeeriumi andmetel on üks laste saamist takistav tegur see, et peredel võib olla keeruline eluaset osta. Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juhi Gerli Lehe sõnul näitas küsitlusuuring, et sobiva eluruumi kättesaadavus on takistus ligi kolmandikule peredest, kes sooviksid veel lapsi.

"Näeme ka uuringute pinnalt, et üldse laste saamiseks või pere laienemiseks soovitakse ruumikamat elupinda, oluline on eluaseme mugavuste olemasolu. Vähem tähtsad pole ka tegelikult teenused, lasteaia ja kooli lähedus, tervisekeskuse olemasolu väärtustatakse kõrgelt, sellist elukeskkonna turvalisust. Pered eelistavad elada tegelikult väikelinnades, kus on oma maja ja võib-olla ka aia võimalus," rääkis Lehe.

Et kitsaskohta lahendada, on sotsiaalministeerium pakkunud välja, et teise pensionisamba vara saaks kasutada kodulaenu tagatisena või et perede esimese lapse toetuse saaks kogusummas välja võtta ja kasutada kodulaenu sissemakseks. See tähendaks ühekordselt umbes 17 000 eurot.

Teemat arutati põgusalt ka riigikogu sotsiaalkomisjonis. Reformierakondlane Mihkel Lees ütles, et eelkõige toetab erakond seda, et teist pensionisammast saaks kasutada lisatagatisena.

"Mõte on see, et ta jääks sinna teise pensionisambasse, aga ta oleks nii-öelda lisatagatis, mis ei tühjendaks pensionifondi, aga võimaldaks kodu soetamiseks saada laenu väiksema omaosalusega või siis parematel tingimustel. Eelkõige esimesena toetab Reformierakond seda ja kahtlemata ka seda, et Kredex enda eluasememeetmeid võimalikult paindlikuna hoiaks ja arendaks edasi just nimelt lasterikastele peredele mõeldes," selgitas Lees.

Teine variant on see, et pere saab esimese lapse toetuse täies mahus välja võtta ja kodu sissemaksuks kasutada. Nii sotsiaaldemokraat Tanel Kiik kui ka Irja Lutsar erakonnast Eesti 200 ütlesid, et kindlasti on vaja arutada, kuidas tagada toetuse sihtotstarbeline kasutamine.

"Et ei tekiks näiteks olukorda, kus perele makstakse kümne aasta või kogu nii-öelda lapsetoetuse perioodi eest selline toetus välja ja siis tegelikult seda ei investeerita mitte kodu soetamiseks, vaid kulutatakse jooksvalt ära. Ja pärast tekib probleem lapse ülalpidamiseks vajalike kulude katmisega ja ei ole ka soovitud eluaset. Ehk kui selline meede teha, siis peaks olema ka selged riiklikud tagatised juures, et see raha läheb konkreetselt just nimelt korteri sissemakseks, mitte kuskile mujale," lausus Kiik.

Irja Lutsar täiendas: "Pere võib lahku minna ja kellele siis see korter jääb? Veel hullem, kui lapsed kuidagi vanemate vahel ära jagatakse. Seal on hästi-hästi palju neid näiteid, detaile. Kindlasti on see midagi, mis vajaks edasi arutamist, et mis on need mehhanismid."

Riina Solman Isamaast leidis, et kindlasti on kõigepealt vaja lõpetada erinevate peretüüpide vastandamine. Meetmetest väärivad mõlemad tema hinnangul eraldi arutelu, kuid teise samba kasutamist tagatisena ta pooldab.

"Kui noor saab seda kasutada oma tulevase eluaseme soetamiseks, siis ma arvan, et see on õige tee."

Lauri Laats Keskerakonnast ütles, et soov toetada perede koduostmist on samm õiges suunas, kuid samas ei tohiks tema hinnangul piirduda vaid toetuste või garantiidega, sest need võivad hoopis kinnisvarahindu üles viia. Selle asemel tuleb suurendada eluasemepakkumist, arendada üürielamuid ja tagada, et abi jõuaks päriselt nende peredeni, kes kodu vajavad, mitte kinnisvaraturu spekulantideni.