Neljapäeval algatas EISA hanke, kus otsib kaheks aastaks partnerit, kes nii Eestis kui sihtriikides Work in Estonia turundusega tegeleks. Work in Estonia programm on ette nähtud talentide Eestisse tööle meelitamiseks ning Eesti kui rahvusvahelise tehnoloogiaasjatundjate sihtkoha promomiseks.

Kaheks aastaks sõlmitava raamlepingu maksumus on hanketingimuste kohaselt eeldatavasti 900 000 eurot.

"Hankega planeerime eeskätt digiturunduse fookusega tegevusi, et hoida Eesti pildil välistalendi jaoks atraktiivse karjäärisihtriigina ning soodustada kandideerimist siinsetele kõrget kvalifikatsiooni eeldavatele valdkondlikele tööpakkumistele," ütles Work in Estonia juht Kristi Veskus ERR-ile.

Hankega ostetav turundustegevus on mõeldud Eestis töötamise promomiseks Brasiilias, Suurbritannias, USA-s, Mehhikos, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Soomes ja Rootsis.

"Sihtriikide valikut määrab kvalifitseeritud talentide valmidus ja huvi leida endale karjäärivõimalusi väljaspool asukohariiki, oluline on ka kultuuriline sobivus ning see, millistest riikidest ettevõtted ise talente juba edukalt on värvanud ja värbavad," selgitas Veskus.

Ta lisas, et fookuses on kõrgelt kvalifitseeritud tippspetsialistid IKT ja inseneeria valdkonnast, kus on suur tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud ei kata tööjõuturu vajadusi.

Seda, kui tulemuslikuks kampaania osutub, mõõdetakse Veskuse sõnul vahetult veebilehel viidatud aja järgi, kuid pikemas plaanis selle põhjal, mitu inimest kui mitmele töökohale kandideeris.

"Keskmiselt kandideerib üks talent 1,2–1,3 töökohale ehk üks talent on potentsiaalselt kättesaadav rohkem kui ühele ettevõttele. Kampaaniate puhul saame rääkida tulemusest 1,5–1,7. See on tulemus, mille poole püüdlevad kõik talente jahtivad maailma riigid," märkis Veskus.

Work in Estonia portaali avas EAS 2015. aasta aprillis ning esialgu keskenduti Soomest IT-spetsialistide Eestisse toomisele, sihtgrupiks Nokiast koondatud töötajad. Seda kavatsust ei saatnud edu, sest Eesti palgatase polnud nende jaoks konkurentsivõimeline.

2017. alguses ütles toonane ettevõtlusminister Urve Palo, et Work in Estonia projekt ei ole eesmärke täitnud ega ennast õigustunud ning pidas küsitavaks vajadust sellega jätkata. Samal aastal jõudis ministeerium siiski seisukohale, et programmi on tarvis ning edasistel aastatel seati sihiks väljastpoolt Euroopa Liitu 2000 IT-spetsialisti leidmine. 

Kuna konkreetse värbamisega tegelevad ettevõtted ise, on keeruline hinnata, kui palju on programmi vahendusel inimesi Eestisse tööle tulnud. EISA arvestuse kohaselt on aastast 2023 kuni selle aasta juuni keskpaigani Work in Estonia tegevuste tulemusena asunud Eestisse tööle üle tuhande välistalendi.