Aafrika mandri ​​rahvaarvult teine riik Etioopia, kus elab üle 120 miljoni inimese, peab Niiluse lisajõele rajatud ja viis miljardit dollarit maksma läinud Suurt Etioopia Renessansi Paisu (GERD) oma majanduslike ambitsioonide aluseks.

Rajatud elektrijaama võimsus on järk-järgult suurenenud alates esimese turbiini käivitamisest 2022. aastal ja see saavutas teisipäeval oma maksimaalse võimsuse – 5150 MW. Sellega tõuseb jaam maailma 20 suurima hüdroelektrijaama hulka, moodustades umbes veerandi Hiina Kolme Kuru jaama võimsusest. Jaamas langeb vesi turbiinidele 170 meetri kõrguselt.

Paisu taha rajatud veehoidla hõlmab ala, mis on suurem kui Suur-London, ning Etioopia valitsuse sõnul tagab see niisutamiseks pideva veevarustuse, piirates samal ajal üleujutusi ja põuda.

Tamm teeb alamjooksu riikidele muret

Jõest allavoolu asuvad Etioopia naabrid on aga projekti edenemist alates ehituse algusest 2011. aastal hirmuga jälginud.

Egiptus, mis ehitas 1960. aastatel Niilusele Assuani elektrijaama, kardab, et Etioopia võib põua ajal piirata veevarustust ja julgustada teistegi hüdrojaamade ehitamist Niiluse ülemjooksule. Egiptuse välisministeerium leidis ÜRO Julgeolekunõukogule saadetud kirjas, et jaama avamine rikkus rahvusvahelist õigust.

Kairo on tammile algusest peale teravalt vastu seisnud, väites, et see rikub eelmise sajandi alguse veelepinguid ja kujutab endast eksistentsiaalset ohtu.

Umbes 108 miljoni elanikuga Egiptus sõltub oma mageveevajaduses 90 protsendi ulatuses Niiluse veest. Egiptus kinnitusel jätab ta endale õiguse võtta kõik vajalikud meetmed oma huvide kaitsmiseks.

Kuigi Egiptus on hoidunud Etioopia vastu suunatud otsestest kättemaksumeetmetest, on ta viimastel aastatel lähenenud Addis Abeba konkurentidele Aafrika Sarve piirkonnas, eelkõige Eritreale.

Sudaan on samal ajal ühinenud Egiptuse üleskutsetega sõlmida veehoidla täitmise ja käitamise kohta õiguslikult siduvad lepingud. Samas võiks riik kasu saada ka paremast üleujutuste ohjamisest ja juurdepääsust odavale energiale.

Etioopia peaminister Abiy Ahmed püüdis teisipäeval toimunud suurejoonelisel avamistseremoonial, millel osalesid kõrgete külaliste hulgas ka Somaalia, Djibouti ja Keenia president, murelikke naabreid siiski ümber veenda.

"Meie (Sudaani ja Egiptuse) vendadele; Etioopia ehitas paisu õitsenguks, kogu piirkonna elektrifitseerimiseks ja mustanahaliste ajaloo muutmiseks. See ei ole absoluutselt selleks, et oma vendi kahjustada, kinnitas ta.

Abiy on öelnud, et jaam parandab elektri kättesaadavust peaaegu poolele riigi elanikkonnast, kellel seda veel 2022. aastal polnud, ja ekspordib ülejäägi.

Etioopia on reservuaari täitnud etappide kaupa alates 2020. aastast, väites, et see ei kahjusta oluliselt allavoolu jäävaid riike. Sõltumatud uuringud näitavad, et seni pole Niiluse alamjooksul olulisi häireid registreeritud, märkides ära soodsa sademete hulga, aga ka veehoidla ettevaatliku täitmise vihmaperioodil viie aasta jooksul.

Etioopias, mis on aastaid silmitsi seisnud etnilistel alustel toimunud sisekonfliktiga, on GERD osutunud rahvusliku uhkuse allikaks, ütles Mekdelawit Messay Etioopia vee-uurija Florida Rahvusvahelisest Ülikoolist.

"See on olnud lipp, mille alla koonduda, ja see näitab, mida me ühtsena saavutada suudame," kinnitas ta.

Kohaliku meedia andmetel tuli 91 protsenti jaama ehitamise rahast riigilt ja ülejäänud üheksa protsenti etiooplastelt, kes ostsid võlakirju või tegid annetusi.

Tammide lähedal elav talunik Sultan Abdulahi Hassan ütles, et projekt on toonud tema külla elektri. "Meil on nüüd külmikud. Me saame juua külma vett. Nüüd kasutame elektrit kõige jaoks," rääkis ta projekti käivitamisel.

Kuigi lisaenergia aitab riigi õitsvat bitcoini kaevandustööstust, peavad enamik maapiirkondade etiooplasi sellest kasu saamiseks siiski veel veidi ootama. Maapiirkondades piiravad elektrienergia kättesaadavust sageli vähearenenud ülekandevõrgud. Kuigi linnapiirkondade elektrifitseerimise määr oli 2022. aasta seisuga 94 protsent, oli Maailmapanga andmetel elektrit vaid 55 protsendil riigi elanikkonnast.