Kui enne põhiseaduse muudatust oli Eestis kokku 1 073 323 hääleõiguslikku isikut, siis praegu on neid 1 001 496. See tähendab, et hääleõiguse kaotas 71 827 isikut, kellest enamik elab Harjumaal - 35 540 inimest.

Enamik Harjumaal hääleõiguse kaotanud inimestest elab Tallinnas - 29 443 inimest. Kui enne seadusemuudatust sai pealinnas kohalikku omavalitsust valida 352 658 inimest, siis nüüd on hääleõiguslike arv 323 215.

Enim kaotas hääleõiguslikke elanikke Lasnamäe linnaosa - seal on valijaid vähem 13 687 inimese võrra. Järgneb Põhja-Tallinna linnaosa, kus on sellest aastast 4348 hääleõiguslikku inimest vähem.

Hääleõiguse kaotajaid oli Ida-Virumaal pea sama palju kui pealinnas - 29 982. Eelmistel kohalikel valimistel sai hääletada selles piirkonnas 105 051 sealset elanikku, nüüd saab seda teha 75 069 inimest ehk ligi kolmandiku võrra vähem kui varem.

Ida-Virumaal kaotas hääleõiguslikke kõige enam Narva linn. Kui varem sai Narvas valida 42 743 inimest, siis sellel aastal saab seda teha 27 240 isikut ehk hääleõiguse kaotas 15 503 inimest.

"Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt jaotatakse valijate arvu põhjal mandaadid valimisringkondade vahel. Kuivõrd neil valimistel on kõigis omavalitsustes peale Tallinna üks valimisringkond, puudutab kolmandate riikide kodanike valimisõiguse piiramine ainult Tallinna linnas valimisringkondade vahel mandaatide jagamist," ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe põhiseaduse muudatuse mõju kohta.

"Lasnamäe linnaosa ringkonnas väheneb mandaatide arv kahe võrra ning Kesklinna ja Nõmme linnaosas suureneb ühe võrra. Tallinna linnavolikogu mandaatide ehk liikmete arvu jättis volikogu järgmiseks koosseisuks samaks - 79," lisas Koitmäe.

Riigikogu võttis kevadel vastu põhiseaduse muudatuse, millega tunnistas kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike valimisõiguse. Neil valimistel saavad Eesti kodanike ja siin püsivalt elavate teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike kõrval osaleda veel ainult kodakondsuseta isikud.