Uue mobiiltelefoni tellimine internetist on lihtsamast lihtsam. Hind on selge, erinevate poodide pakkumised hõlpsasti võrreldavad ja kui sobivaim välja valitud, saab ostu paari klõpsuga tehtud. Ent üksnes telefoniaparaadist pole tolku, vaja on ka mobiilipaketti. Soodsaima mobiilipaketi leidmine on Eestis üllatavalt keeruline.

Kui inimene saab soodsaima telefoni välja valida poodide hinnalipikuid võrreldes, siis mobiilipakettide tegelik hind veebist ei selgu. Jah, üht-teist on seal kirjas, aga kui tahate tegelikku ehk odavamat hinda, siis tuleb hakata operaatorit vahetama ja loota, et keegi helistab sulle tagasi parema pakkumisega.

Kui eriti hästi veab, tuleb lausa mitu kõnet ja võib-olla jõuab keegi mobiilioperaatoritest lõpuks pakkuda hinda, mis sinu tarbimismustrit tegelikult ka arvestab. Aga ainult siis, kui viitsid ja oskad sellel poolsalajasel turuplatsil läbirääkimisi pidada. Ettevõtete kasumiootus on õige asi, aga praegune olukord on sideettevõtetele liiga mugav ja tõeline konkurents kliendi pärast algab alles siis, kui klient lahkumisega taipab ähvardada. See olukord peab Eestis tarbijate kasuks muutuma.

Kuidas tarbijate jaoks hindu langetada?

Tuleb tunnistada, et segadus mobiilipakettide hindadega on absurdne. Meil on Eestis eriti vinge e-riik ja digirahvas ja isegi ettevõtte asutamine või notariaalsed toimingud käivad paari klikiga. Samal ajal kulub mobiilioperaatori vahetuseks neli kuni kuus tööpäeva. See on enam kui nädal.

Selle aja jooksul on ettevõttel küllaga võimalusi lahkuda soovivale kliendile järele joosta ja talle lõpuks ometi sooduspakkumine teha. See tähendab, et parim hind ei ole kunagi see, mida näed hinnakirjas, vaid see, mille saamiseks pead hakkama senise operaatori juurest ära minema. Hinna aluseks ei ole enam vajadus ega tarbimine, vaid läbirääkimisvõime. Tegelikud hinnad selguvad mitte avalikult veebilehelt, vaid tarbijal tuleb õiglane hind endale ise välja rääkida.

Praegune süsteem ei ole aus. Need kliendid, kes ei hakka otsima ega tingima, maksavad tegelikult teiste soodustused kinni. Maksavad rohkem, kui on õige hind, see letialune, mida hiljem pakutakse. Minu eesmärk on tarbijate huvides õiglane konkurents, kus tarbija saab kohe valida õigete hindade vahel.

Sel põhjusel tegime õigusliku muudatuse ettepaneku, mis on nüüd kooskõlastusringi läbinud. Uus kord võimaldaks numbriliikuvust maksimaalselt viie tunni jooksul. Lühike vahetusaeg looks olukorra, kus kliendi hoidmine sõltub eelkõige sellest, mida talle pakutakse enne, mitte pärast lahkumisavaldust. Turu suurimad reageerisid vastandlikult: Tele 2 tahtnuks veel kiiremat vahetusaega ja Telia ning Elisa soovinuks senise neile mugava pika vahetusaja jätkumist. Tarbija võidab, kui õige ehk madalam hind on kohe näha ja võrrelda.

Märgin ettevaatavalt, et kaalume ka varianti, mille kohaselt toimuks numbri liikumine juba kohe SIM-kaardi kättesaamisel ehk esimesel võimalusel.

Teised riigid on sama teinud ja tarbijad võitsid

Tehniliselt on Eestis kõik kiiremaks numbrivahetuseks olemas. Eestis on testitud lahendused, eSIMid, automaatsed protsessid ka füüsiliste SIM-kaartidega võimalikud.

Euroopa riigid, mis on kehtestanud ranged reeglid klientide tagasivõitmise pakkumiste keelamiseks ja kiireks numbri teisaldamiseks, on näidanud selgelt, et muutused toovad kasu kõigile. Näiteks Prantsusmaal, kus numbri teisaldamine toimub maksimaalselt ühe tööpäevaga ja hinnakirjavälised pakkumised on keelatud, kahekordistus juba esimese aastaga teenusepakkuja vahetamine. Konkurents tõusis, hinnad langesid, läbipaistvus suurenes. Sellest võitsid kõige rohkem tarbijad.

Kanada, Austraalia ja USA näitavad samuti, et kiire ja selge numbriliikuvus aitab tarbijatel raha säästa ja toob hinnad turul tarbijate jaoks allapoole. Sideettevõtjad ütlesid ka seal, et kui nad ei saa tarbijale teha vastupakkumist, siis ei saavat tarbija parimat hinda. Tegelikult said nad parima hinna siis, kui turgu disainiti selliselt, et konkurents toimus leti peal ja päevavalguses.

Eestis on olukord vastupidine. Eestis alustatakse aastas 140 000 numbrivahetust, ent rohkem kui pooltel juhtudel katkestas tarbija ülemineku. Suure tõenäosusega juhtus see pärast seda, kui klient sai oma koduoperaatorilt senisest parema pakkumise. Need tegelikult õige hinna pakkumised ei jõua kunagi avalikku hinnakirja ega kehti kõigile. See ei ole normaalne turukäitumine, see on süsteem, mis eelistab vaikimist ja loidust otsustamisele ja võrdsele kohtlemisele.

Ma ei näe põhjust, miks Eesti peaks leppima teisejärgulise standardiga. Kui me suudame pakkuda maailmatasemel digiteenuseid muudes valdkondades, siis miks ei võiks ka sideoperaatorit vahetada sama lihtsalt nagu valime uut muusikarakendust? Usun, et Eesti võiks olla selles vallas eeskujuks kogu Euroopale. Mitte ainult tehnoloogia, vaid ka väärtuste poolest, et hinnad oleks ausad ja kehtiksid kõigile ühtemoodi.

Parim hind ja kohe

Võib ju küsida, miks peaks riik sekkuma vabasse turgu. Aga see ei ole küsimus reguleerimisest, vaid ausa konkurentsi taastamisest ja läbipaistvusest hinnakujunduses ja tarbijatele parima pakkumise võimaldamisest. Praegu ei ole turutingimused võrdsed ja hinna kujunemine ei ole läbipaistev. Kui teenuse hind sõltub sellest, kas keegi sinult numbrit liigutada julgeb või ei, siis ei ole tegelikult tegemist turuga, vaid loteriiga.

Kiirem numbriliikuvus tähendaks, et operaatoril ei ole aega improviseerida ja suurt vahet ei ole, kas klient on jutukas või vaikne. Pakkumine peab olema hea kohe alguses. See sunnib teenusepakkujaid oma hinnastamise ausamaks muutma ja paneb fookuse sinna, kuhu see peaks kuuluma, teenuse kvaliteedile ja kliendirahulolule. Just see ongi turu tervise mõõdupuu, mitte võime viimasel minutil midagi juurde lubada.

Kui keegi kardab, et muutus lööb süsteemi segi, siis tasub vaadata teiste riikide kogemust. Midagi ei läinud katki. Vastupidi, turud muutusid paremaks. Tekkis rohkem valikuid, hinnad muutusid võrreldavaks ja klientide rahulolu kasvas. Eestis on see kõik tehniliselt võimalik. Nüüd on küsimus ainult selles, kas meil on julgust anda tarbijale tagasi õiglane positsioon ja sundida turgu ausamalt toimima.

Me ei vaja läbirääkimisteatrit, me vajame läbipaistvust. Kui tahame, et sidepaketid muutuksid selgeks ja usaldusväärseks nagu mistahes muu kaubandustoode, siis tuleb alustada sellest, et klient saab liikuda kiiresti parima pakkuja juurde. Mitte ähvardades ega kauplemise kaudu, vaid lihtsalt ja väärikalt. Nagu digiriigis kombeks.