Diabeetikud kasutavad glükoosimonitore ja -sensoreid selleks, et hoida pidevalt silm peal oma veresuhkru tasemel. Glükoosimonitoride turuliider on USA ettevõte Dexcom, kelle sensorid on ka Eestis kõige populaarsemad. Alates eelmise aasta lõpust on aga hakanud üle maailma tulema kaebusi, et Dexcomi uusim mudel, mis Eestis kannab nime One+, ei tööta korralikult.

"Probleem on selles, et praakidel see traat, mis naha alt peaks lugema veresuhkru andmeid ja saatma selle info kas mobiilirakendusse või lugerisse, ei jõua naha alla," selgitas MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing juht Kristi Peegel.

Ta on olnud tootja esindajatega suhtluses ja nende sõnul pole tegu ühe seeria või partiiga, mis oleks vigane, vaid neid on juhtunud erinevatesse partiidesse. Sellepärast ei ole ka seadmeid suurel hulgal tagasi kutsutud.

"Kui ma ostan viiese karbi sensoreid ja seal tõesti näiteks üks sensor ei hakka tööle, aga ülejäänud neli töötavad, siis ma mõistan tootjat, et kõik tagasi kutsuda võib-olla ei ole põhjendatud," lausus Peegel.

Ka ravimiamet on olnud tootjaga suhtluses ja teavitanud diabeedihaigeid, et Dexcomi sensoritega on probleeme. Sellest hoolimata ei ole kavas praegu nende müüki piirata, ütles ravimiameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik.

"Sellel aastal on Eestis müüdud üle 60 000 vastava seadme ja neid kaebuseid on tootjale jõudnud suurusjärgus 250, mis tähendab, et väga suures ülekaalus on see kasutamiste kord, mis õnnestub. Seetõttu ei ole ravimiamet praegu kaalumas seda, et see seade ära keelata. Meditsiiniseadmed on tooted nagu kõik muud, mis tähendab, et ka nende puhul võibki ette tulla tootmisdefekte. Meie ootus ei ole seadmetele see, et nendega kunagi midagi ei juhtu," rääkis Põiklik.

Samas rõhutas ta, et patsientide kaebusi võetakse tõsiselt ning suhtlus tootjaga jätkub, sest ei saa välistada, et kunagi tulevikus tekib ravimiametil vajadus samme astuda.

"Mida me väga tõsiselt võtame, on kaebused, mis kõnelevad sellest, et ka asendusseadme kasutamine ebaõnnestub. See teeb meid murelikuks ja selle kohta me loodame tootjalt saada ka täiendavaid selgitusi," sõnas Põiklik.

Selleks, et päriselt Dexcomi sensorite müük Eestis keelataks, peaks kaebuste hulk olema suurem ja kasvama ka see suhtarv, mis näitab, mitmel korral kasutamine õnnestus, mitmel korral mitte. Sellepärast palub ravimiamet kõigil Dexcomi kasutajatel iga kord tootjale teada anda, kui seade on praak.

"Aga ma toon välja selle, et sellel aastal on tervisekassa hüvitatava seadmena seda kasutanud üle 3000 inimese. Kui me midagi ära keelaksime, siis me mõjutaksime neid ja me peame seda arvesse võtma. Kui me näiteks täna ütleksime, et seda seadet ei tohi enam müüa, siis me keelaksime üle 99 protsendi edukat kasutamist praeguste andmete põhjal," selgitas Põiklik.

Tervisekassa hüvitab vähemalt seitsme tootja sensoreid

Seda, et kõikidel kasutajatel pole probleeme, kinnitavad ka diabeetikuid koondavate organisatsioonide esindajad. Eesti turul on veel teistegi tootjate glükoosimonitore, milles ostu tervisekassa hüvitab. Tõsi, nende turuosa on märgatavalt väiksem võrreldes Dexcomiga.

"Tervisekassa kompenseerib erinevaid glükoosisensoreid, sealhulgas AiDEX, CareSens Air, Dexcom ONE, Dexcom ONE+, EasySense S9, Guardian, LinX ja Nano. Enim müüdud on Dexcom One sensorid. Meditsiiniseadmete loetelu muudame kaks korda aastas, aeg-ajalt lisandub uusi sensoreid ja vanemad mudelid arvatakse loetelust välja, see mõjutab samuti müügistatistikat, sealhulgas kui kiiresti ja kui palju uued tulijad enda tegevuse tulemusel turuosa saavad," selgitas tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete teenuse spetsialist Hanna Veisman.

Miks aga on praegu pahameel Dexcomi peale suur, on Peegli hinnangul seetõttu, et tegu on valdkonda eest vedanud ettevõttega, kelle seadmed on ühed täpsemad. Lisaks on diabeetikutel olnud aega harjuda sensorite mugavustega, mis on sõna otseses mõttes parandanud nende tervist.

"Võib-olla meditsiiniseadmete müüjale võib tunduda, et mis siis ikka, ikka juhtub. Aga mida sensorid on teinud diabeeti põdejatega, on see, et kui varem madala veresuhkru hirmus, mis võib lõppeda koomaga, hoidsid inimesed oma suhkruid kõrgemal, siis sensorid on toonud meile pikaajalise tervisehüve, et inimesed hoiavad oma suhkruid normväärtustes oluliselt madalamal. Ja nüüd, kui sa ei saa sensoreid tunde või päevi kasutada, siis ärevus tõuseb tohutult. Seetõttu on hästi oluline, et see meditsiiniseade peab olema ülitöökindel, sest inimesed elavad selle järgi. Sensori kasutajatel sageli kaob ära hüpo ehk madala veresuhkru tunnetus ja sealt tekib paanika," rääkis Peegel.

Diabeedihaigeid lapsi Dexcomi probleemid ei puuduta, sest Eesti turul ei toeta nende monitorid koostööd insuliinipumbaga. Mures on pigem täiskasvanud, kes insuliini ise süstivad.

"Meil on pisut üle 1000 lapse, kes põevad 1. tüüpi diabeeti, sealt pea 80 protsenti kasutab insuliinipumpasid. Ja need insuliinipumbad kasutavad reeglina teist sensorit. Seal on kindlasti ka Dexcomi sensori kasutajaid lapsi, aga ma ei ole kuulnud sellist paanikat lapsevanemate seas," rääkis Peegel.

Apteekides vahetada ei saa

Sotsiaalmeedias on püstitatud ka küsimus, kas Dexcomi sensoreid ei võiks saada lihtsamini välja vahetada apteekides. Piret Põiklik ütles, et praegu tootja sellist lahendust ette ei näe.

"Hetkel on see ette nähtud niimoodi, et apteegi poole võib pöörduda kaebusega ja nemad peaksid ka selle kaebuse omale kirja panema, aga seadmed palutakse saata tootjale, kuna apteeker ei ole võimeline tegelikult tuvastama seda, mis selle seadmega päriselt valesti on."

Peegli sõnul tähendaks see ka apteekritele suuremat koormust ja vastutust hinnata, kas sensori vahetus on tehniliselt vajalik.

"Ma olen hästi nõus, et see võib inimesi nörritada, et ma pean kusagile nüüd helistama ja midagi siis veel tegema. Aga kui ma panen kodus selle sensori peale ja ta ei tööta, siis ma täidan internetis selle vormi, et mu sensor ei toimi ja Dexcom juba võtab siis uuesti otse ühendust. Et me ei tee mingit pikka ketti, ei mängi telefonimängu, vaid räägime üks ühele otse probleemidest. Mõnikord on asi ka näiteks telefonis või selles vastuvõtuseadmes. Kui me nüüd mõtleme sellele, et me anname apteekrile kohustuse oma telefoniäppe seadistada, siis kuhu me jõuame," lausus Peegel.

Dexcomist ei õnnestunud ERR-i küsimustele vastuseid saada. Küll aga ütles ettevõte üldises kommentaaris, et jälgib pidevalt sensorite kvaliteete ning kõrvalekallete tuvastamisel reageeritakse kiiresti. " Peame väga oluliseks oma glükoosimonitooringu süsteemide töökindlust ja täpsust ning asendame ilma piiranguteta kõik sensorid, mille puhul on nende kavandatud eluea jooksul kinnitatud tootedefekt," märkis Dexcom.