Kliimaministeerium on saatnud huvirühmadele uue energiamajanduse arengukava plaani, mis puudutab osaliselt ka seda, millised on riigi plaanid muuta elektrivõrgud senisest kriisikindlamaks.

Ministeeriumi mõtete järgi peaks võrguettevõtted olema oma võrku 2035. aastaks niivõrd parandanud, et elektririkked ühe tarbimiskoha kohta ei kestaks aastas keskeltläbi rohkem kui kaks tundi. Elektrilevi võrgus on viimasel viiel aastal olnud katkestusi ühe tarbimiskoha kohta keskmiselt aga neli tundi aastas.

Elektrilevi juhatuse liige Rudolf Penu rääkis, et selle eesmärgi, aga ka teiste eesmärkide täitmine tähendab, et ettevõte peab järgmise kümne aasta jooksul investeerima kokku 1,6 miljardit eurot. Ehk siis palju rohkem, kui praegu võrgutasudega iga aasta kokku kogutakse.

Penu kirjutas tagasisides ministeeriumile, et Elektrilevi seisab silmitsi olukorraga, kus Elektrilevi kogu varast on oma eluea ületanud 26 protsenti. Kõrgepingeliinide ja alajaamade varaklassides on oma eeldatava tööea ületanud aga 37 protsenti.

"Alarahastuse olukorras kasvab eluea ületanud võrguvara osakaal veelgi. Ka on Elektrilevi olukorras, kus olemasoleva rahastusega ei ole võimalik üleriigiliselt tagada ühtlast võrguteenuse kvaliteeti ning on piirkondi, kus võrguteenuse kvaliteet ei vasta juba hetkel kehtivatele nõuetele. Nii on tariifist laekuvad vahendid osaliselt vajalikud baasvajaduste katmiseks, s.o võrgu töökindluse säilitamiseks," selgitas Penu.

"Praegu läbi võrgutasude saame aastas investeeringuteks umbes 44 miljonit eurot. Kui me eelmisel aastal valminud Elektrilevi arengukavas loetlesime üles kõik ootused võrguteenusele järgnevate aastate jooksul, saime me kokku, et see iga-aastane investeeringute maht peaks olema suurusjärgus 160 miljonit eurot. Arusaadavalt see vahe on päris suur," rääkis ta.

Penu rääkis, et Elektrilevi peab praegu riigiga läbirääkimisi, kuidas kõiki neid investeeringuid rahastada. Ta ütles, et investeeringuvajaduse osas tundub olevat konsensus, aga põhiline küsimus on just rahastusmudelis.

"Endiselt on otsustamata, kas vahendid kriitilisteks investeeringuteks saavad olema tagatud võrgutasudest või kavatseb riik võrgutasu kasvu ning sellest tulenevalt ka elektri lõpphinna kasvu pidurdamiseks investeeringuid teatud mahus toetada ka näiteks riigieelarvelistest vahenditest või EU toetuste abil," kirjutas Penu kliimaministeeriumile.

Praegu arvestab ettevõte aga, et kümne aasta pärast peaks võrgutasu olema praegusega võrreldes viiendiku, aga võib-olla ka poole kõrgem.

"Hetkel on plaan tehtud 2035. aastani. Me oleme hetkel arvutanud nii, et kui oleks rahastamise osas juba praegu kokkulepe olemas või see oleks võimalik lähiajal saavutada, siis see tähendaks järgnevatel aastatel kas sujuvat iga-aastast võrgutasu tõusu nii, et ta 2035. aastaks jõuaks tänase 4,51 senti kilovatt-tunni pealt kuskil 5,26 kuni 6,87 senti kilovatt-tunnist. Suurusjärgus räägime sellisest paarikümne protsendi suurusest kasvust," selgitas Penu.

Juulis teatas Eesti põhivõrguhaldur Elering, et soovib järgmisest aastast tõsta elektri ülekandeteenuse hinda 37,6 protsenti 12,5 eurolt megavatt-tunnist 17,2 eurole megavatt-tunnist. Ettevõtte teatel on tasu tõus vajalik nii kasvanud kulude kui ka taastuvenergia arendamise tõttu.

Reformierakonda kuuluv energia ja keskkonnaminister Andres Sutt teatas sotsiaalmeedias toona, et kuigi Eleringi võrgutasu tõus on vajalik, siis on ettevõtte väljapakutu liialt palju ja tõus peaks olema väiksem.

Eleringi pressiesindaja ütles, et see taotlus on konkurentsiametis veel menetlemisel.

Ministeerium: Elektrilevil on numbritega olnud varem segadust

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ei arvanud, et ministeerium on seadnud energiamajanduse arengukavas võrguettevõtetele nagu Elektrilevi liiga ambitsioonika sihi.

Ta rääkis, et tegelikult on Elektrilevi võrgu töökindlus viimastel aastatel juba niivõrd palju paranenud, et nii suured investeeringud, millest ettevõte räägib, ei pruugi olla üldse vajalikudki.

"Ausalt öeldes meil on vaja ka täpselt selgusele jõuda, millised need investeeringud siis tegelikult peavad olema. Seal on natuke ka numbritega segadust olnud läbi selle arengukava, kord on ühed numbrid, siis on teised numbrid. Siin peab selle selguse enne majja saama, enne ei ole võimalik millestki edasi rääkida," ütles Vaks.

Seda, kas Elektrilevi investeeringute plaan on põhjendatud või mitte, peaks Vaksa sõnul hindama eeskätt konkurentsiamet.

"Me praegu mõtleme selle peale, et äkki me kliimaministeeriumist ulatame konkurentsiametile abikäe ja vaatame koos need investeeringukavad tervikuna üle ja tellime selleks ka eraldiseisva ja neutraalse osapoole. Ta annaks hinnangu nii [Elektrilevi arengukavale – toim.] tervikuna, et kas tõesti on arengukava koostades iga kivi alla vaadatud ja kõik muud lahendused läbi mõeldud või on veel midagi, mida saaks teha ilma, et peaks tarbijat selle tasuga koormama," rääkis Vaks.

Vaks ütles, et kui see plaan käiku läheb, siis võiks analüüs valmida järgmise aasta esimeseks pooleks.