Trumpi otsus peatada meretuulepargi ehitus viis Taani energiahiiu kriisi

Taani energiahiiu Ørstedi aktsiahind kukkus rekordiliselt madalale tasemele pärast seda, kui USA president Donald Trumpi administratsioon andis korralduse peatada töö nelja miljardi dollari suuruse maksumusega Revolutioni tuulepargi rajamiseks USA-s Rhode Islandi rannikul, kirjutab The Telegraph.
Ettevõtte aktsiad langesid esmaspäeval Kopenhaageni börsil kuni 19 protsenti, kaotades turuväärtusest umbes 15 miljardit Taani krooni (ligi kaks miljardit eurot).
Ørstedi aktsia hind on tänavu langenud kokku 44 protsenti, peegeldades laiemat muret seoses tuuleenergia sektori kiiresti kasvavate kuludega.
Firma praegune väärtus on ligi 10 miljardit eurot.
Ørstedi aktsiate langus järgnes USA Ookeanienergia haldamise agentuuri (BOEM) reedesele korraldusele peatada töö Revolution Wind projektil, viidates murele riigile kuuluvate välisettevõtete tegevuse üle USA vetes.
Projekt peaks koosnema 65 tuulikust, millest umbes 45 on juba paigaldatud.
Ørsted seisab nüüd silmitsi valikuga jätta alltöövõtjad valmisolekusse, kuid tööta, lootuses, et Trumpi administratsioon võib veel korralduse tühistada, või panna projekt seisma. Mõlemad variandid oleksid väga kulukad.
Näiteks aprillis andis Trump Norra riiklikule energiahiiglasele Equinorile korralduse peatada USA avamere tuuleenergia projekt Empire Wind 1. See tööseisak kestis vaid kuu aega, kuid maksis Equinorile üle 700 miljoni dollari.
Pariisis baseeruva analüüsifirma AlphaValue analüütik Pierre-Alexandre Ramondenc seostas töö peatamise korraldust Trumpi sooviga omandada Gröönimaa, mis kuulub Taani kuningriigi koosseisu. Tema sõnul on projekti peatamise näol tegemist "poliitilise pantvangivõtmisega USA administratsiooni poolt".
Trump pakkus Gröönimaa ostmise idee esmakordselt välja 2019. aastal ning on seda ambitsiooni pärast oma teisel ametiajal korduvalt rõhutanud, öeldes, et USA kontroll Gröönimaa üle on "absoluutne hädavajadus". Taani, kellel on piirkonna üle suveräänsus, on need ettepanekud tagasi lükanud.
Revolutioni tuulepark pidi alustama tööd järgmisel aastal ja varustama elektriga kuni 400 000 kodu Rhode Islandi ja Connecticuti osariigis. Mõlema osariigi kubernerid on öelnud, et võitlevad Trumpi administratsiooni korralduse tühistamise eest.
Ørsted on juba varem pidanud võitlema selliste projektide kasvavate rahastamiskuludega. Ettevõte loobus kahest suurest tuulepargist New Jersey rannikul ning seejärel peatas töö Hornsea Four mega-arendusel East Yorkshire'i rannikul.
Kriis võib sundida Taani riiki ettevõtet päästma
Analüütikute sõnul võib kriis sundida Taani riiki, mis on Ørstedi enamusosanik, sekkuma ja ettevõtet päästma.
Aktsiaväärtuse langus on seadnud kahtluse alla Ørstedi plaani kaasata aktsiate müügi kaudu 60 miljardit Taani krooni (ligi kaheksa miljardit eurot). Rahastust on vaja olemasoleva eelarveaugu katmiseks, mille on põhjustanud kiiresti kasvanud kulud.
See tähendab, et ettevõte, mille omanikuks on 50,1 protsendi ulatuses Taani riik, püüab turult kaasata summat, mis on peaaegu samaväärne kogu tema väärtusega (10 miljardit eurot). Juhtkond pingutab, et investoreid rahustada, kinnitades, et kriis on kontrolli all ning kavandatud aktsiaemissioon toimub plaanipäraselt.
Ettevõte teatas ka plaanist müüa kogu oma Euroopa mandriosa tuuleparkide portfell osana laiemast kapitali kaasamise katsest.
Tagasilöök Suurbritannia süsinikuneutraalsuse plaanile
Kriis ähvardab ka nurjata Ühendkuningriigi energeetikaminister Ed Milibandi ambitsiooni kiirendada avamere tuuleenergia arendamist.
Ørsted on investeerinud üle 15 miljardi naela Suurbritannia avamere tuuleenergiasse ning omab riigis 16 töötavat tuuleparki. Ettevõttel oli plaanis investeerida Suurbritannia meretuulde veel 15 miljardit naela, kuid nüüd on see küsimärgi all.
Esmaspäeval teatas ettevõte, et ei esita pakkumist ühelegi taastuvenergia projektile Suurbritannia järgmises rohelise energia toetuste voorus, mida tuntakse kui Toetusvoor 7 (AR7). Ørsted on kasvava kulusurve tõttu juba peatanud töö ühe suure projekti kallal Suurbritannia vetes.
Ettevõte rõhutas, et see ei ole tingitud arengutest USA-s, vaid kajastab fakti, et "puuduvad projektid, mis oleksid sobilikud kaalumiseks".
Suurbritannia valitsuse pressiesindaja ütles: "Meil on tugev projektide nimekiri, mis tagab puhta energia tootmise aastaks 2030, ning meie eesmärgipõhine lähenemine kindlustab, et suudame üle saada globaalsetest väljakutsetest ja üksikutest ärilistest otsustest, et saavutada oma eesmärgid."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Telegraph








