Riik alustas metsanduse arengukava uuendamist tegelikult juba 2018. aastal. Toona käis jutt küll kümneaastasest metsanduse arengukavast aastani 2030.

Kuigi arengukava läbis 2023. aasta jaanuaris riigikogus esimese lugemise, siis seda lõpuks vastu ei võetudki. Vaidlusi arengukava ümber oli mitmeid. Muuhulgas näiteks see, milline peaks olema riigi aastane soovituslik pikaajaline raiemaht.

Pikaajaline raiemaht arengukavas on olnud prognoos ja soovituslik tase, mis näitab, kui palju võiks Eestis puitu varuda arvestades metsa juurdekasvu, looduskaitselisi ja majanduslikke eesmärke. See ei ole olnud õiguslikult siduv piirang, vaid poliitiline orientiir, mis annaks metsandussektorile ja ühiskonnale suuna.

2023. aastal riigikokku jõudnud arengukava lisas seisis näiteks, et raiemaht peaks olema ühtlases mahus ja vahemikus üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit aastas.

Kliimaministeeriumil on nüüd valmimas uus metsanduse arengukava. Mingeid sihte pikaajalise raiemahu osas seekord aga metsaosakonna juhataja Kristi Parro sõnul arengukavast ei leia.

"Varasemalt oli tõesti raie soovituslik vahemik seal öeldud. Täna me seda mingil kujul ette ei hakka ütlema, sest me ei saa metsaomanikku sundida raiuma. Kui tema mets, mida ta on kasvatanud ja kujundanud, vastab metsaseaduses kehtestatud tingimustele, siis ta saab seal ka raiet teostada. See, millest me arengukavas räägime on pikk vaade. Me ei räägi seal detailselt numbritest, et kas ta on 12, 10 või kuus miljonit tihumeetrit," ütles Parro.

Metsanduse arengukava räägib pigem metsa ühtlasest kasutusest ehk sellest, et toore, mida tööstus tulevikus vajab, oleks pidevalt tagatud.

Parro ütles, et pika perioodi jooksul peaks liikuma selles suunas, et tööstusel oleks pidevalt kasutada samas koguses metsa.

"Täna me kindlasti ei raiu nii palju, kui meil oleks see võimekus. Me ei taha ka seda numbrit ette öelda ja hakata hindama või mõõtma seda, kas me oleme oma eesmärgi raiete osas täitnud, sest raietele eesmärki ei saa seada mitte ministeerium, vaid kogu see keskkond, mis on meie ümber. Näiteks milline on rahvusvaheline seis puidukasutamise osas, millised on ühiskonna vajadused ja kõik need ootused peavad olema korraga täidetud," ütles ta.

Parro ütles, et üleüldse on uues arengukavas eelmise versiooniga võrreldes pigem väikesed muudatused. Põhipunktid on seal samad, mis ka viis aastat tagasi kokku lepiti, märkis ta.

"Me oleme värskendanud andmeid ja pikendanud neid peatükke, mis varasemate teadmiste põhjal olid väga napid. Seal suuri muudatusi tegelikult ei ole. Iseenesest võib öelda, et metsanduse arengukava on olnud juba mitmeid aastaid valmis," ütles Parro.

Kui varem koostati arengukava 2030. aastani, siis nüüd on arengukava sihiks aasta 2035.

"Kui me jääksime ainult selle viieaastase vaate juurde, siis metsaprotsessid on oluliselt pikemad. Isegi see kümneaastane perspektiiv on liiga lühike. Seepärast me nüüd edaspidi liigumegi pikema vaate poole ja hakkame põhialusteks võtma metsapoliitika aluspõhimõtteid," selgitas metsaosakonna juhataja.

Parro ei osanud veel öelda, millal uut arengukava avalikkusele tutvustatakse.

Riigikogus on plaan metsanduse arengukavaga kinnitada selle aasta jooksul.

Parro rääkis, et praegu ette valmistatav arengukava jääb plaani järgi ka viimaseks.

"Edaspidi toimetame siis edasi juba ammu kokku lepitud metsapoliitika põhimõtete uuendamisega. Selle võtame käsile aasta lõpus või uue aasta alguses. See on omaette protsess," ütles ta.

Erametsaliit soovib kindlustunnet metsade majandamisel

Erametsaliit ja MTÜ Päästame Eesti Metsad ütlesid, et neile pole ministeerium uut metsanduse arengukava veel tutvustanud.

Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp ütles aga, et nende jaoks on põhiline ootus see, et erametsaomanikel oleks kindlustunne omandi kasutamisel.

"Kõige suurem mure on ju selles, et kui ma täna uuendan oma metsa, siis ma tahan olla kindel, et 10 või 20 aasta pärast ei ole siia tehtud näiteks looduskaitseala. See investeering, mida ma täna teen ja mille tulemit ma näen aastakümnete pärast, et seda mult siis ära ei võetaks. Ja kui ta võetaksegi ja on väga oluline looduskaitselisest seisukohast, siis kuidas see mulle kompenseeritakse?" rääkis ta.

Kullerkupp rääkis, et täna paljud metsaomanikud ei julge teatud tegevusi teha, kartes, et nad jäävad investeeringust ilma, sest majandustegevust metsas piiratakse.

Hooldusraiete osas sooviks erametsaliit aga arengukavast näha näiteks seda, milline peaks olema tulevikus hooldusraiete osakaal või kui palju neid tehakse.

Metsakaitsjad soovivad, et raiemahud väheneks

MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller rääkis, et kindlasti tuleks teha aga selline arengukava, mis aitaks saada metsade raiemahu kontrolli alla.

"Praegu metsade tagavara väheneb, mis tähendab, et raiutakse üle. Kindlasti peavad kaitsealad ja looduslikud pühapaigad saama kaitstud sisuliselt. Kindlasti peaks olema ka pesitsusrahu," ütles ta.

Eller rääkis, et kui raiemahtu alandada, siis saavad tegelikult ka ülejäänud mured lahendatud. "Kaitsealasid on siis märksa kergem kaitsta, kogukonnametsi on kergem hoida, pesitsusrahu on kergem pidada," rääkis ta.

Eller lausus, et metsades on tegemata ka üleüldine inventeerimine ning loodusväärtused ei ole täielikult kaardistanud. "Palju raiutakse maha metsi nii, et on tegelikult teadmata, millised loodusväärtused lähevad kaduma," märkis ta.