Hiina sihtmärgiks on kaks Leedu panka – UAB Urbo Bankas ja AB Mano Bankas.

Hiina kaubandusministeerium teatas, et riigi organisatsioonidel ja üksikisikutel on alates 13. augustist keelatud nende kahe pangaga tehinguid ja koostööd teha.

Ministeerium teatas eraldi avalduses: "Loodame, et EL hindab pikaajalisi häid koostöösuhteid, mis on tekkinud Hiina ja EL-i ning selle liikmesriikide vahel majanduse, kaubanduse ja rahanduse valdkonnas."

Samuti kutsus Peking EL-i üles "parandama väärtegusid" ning lõpetama Hiina huvide kahjustamine ja Hiina–EL-i koostöö õõnestamine.

Mõlemad Leedu pangad teatasid, et Hiina meetmed ei mõjuta nende tegevust, kliente ega teenuseid, kuna kumbki pank ei tegutse Hiinas.

Pangad märkisid, et nad ei saanud Hiinalt eelnevaid märke, hoiatusi ega teateid.

Urbo Bankas ütles, et klientidest eraisikute ja ettevõtete poolt Hiina finantsasutuste kontodele tehtud ülekannete maht moodustab tehingute kogumahust vaid tühise osa, samas kui Mano Bankas rõhutas, et tema põhitegevus toimub Euroopa Liidus kooskõlas kõigi EL-i õigusaktidega.

9. augustil kehtestas Euroopa Liit kahe panga – Heihe Rural Commercial Bank ja Heilongjiang Suifenhe Rural Commercial Bank – vastu sanktsioonid, mida Peking nimetas alusetuks.

Brüsseli teatel kanti pangad nimekirja krüptovaluutateenuste pakkumise eest, mis nurjasid sanktsioonide eesmärki.

Hiina president Xi Jinping ja Venemaa president Vladimir Putin kuulutasid 2023. aastal, et Hiina ja Venemaa kahepoolne partnerlus on suurem kui traditsiooniline liit ning et nende sõprusel pole piire.

NATO juhid on süüdistavad Hiinat Venemaa toetamises Ukraina-vastases sõjas.

2024. aasta detsembris kehtestas EL esimest korda täieulatuslikud sanktsioonid Hiina ettevõtetele, keda kahtlustati Venemaa agressiooni toetamises Ukraina vastu. Need sanktsioonid olid suunatud Hiina tehnoloogiaettevõtete vastu.

Enne seda pidasid EL ja Hiina vastastikust kaubandussõda, kus nad kehtestasid teineteisele majandussanktsioone kättemaksuks tajutava protektsionismi, hõivemüügipraktikate ja ebaseadusliku riigitoetuse eest.

Leedu suhted Hiinaga halvenesid 2021. aastal pärast Taiwani esinduse avamist Vilniuses. Vastuseks alandas Peking diplomaatilisi suhteid Vilniusega ja kehtestas kaubanduspiirangud. Seepeale kutsus Leedu Pekingist tagasi oma suursaadiku ja teised diplomaadid.

Pärast Hiina poolt kehtestatud kaubanduspiiranguid langes Leedu eksport Hiinasse järsult ja on aeglaselt taastunud, kuid import Hiinast on aga hüppeliselt kasvanud umbes kahe miljardi euroni, mis on kümme korda rohkem kui eksport.