Gert Kaju: Venemaa liigub Ukrainas edasi hoolimata kõigest

Laiemas plaanis on augusti esimest nädalat enim mõjutanud ootus, mis on seotud USA presidendi Donald Trumpi ultimaatumi tulemusel toimunud läbirääkimistega Moskvas ja selle järelmitega, ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juht Gert Kaju. Venemaa vallutab aga jätkuvalt Ukriana territooriumi sadade ruutkilomeetrite kaupa.
Läbirääkimiste puhul võiks olla pigem mõõdukalt pessimistlik, sest nagu senine ajalugu on näidanud, ei saa uskuda seda, mida Putin lubab või on ütelnud. Vastupidi, vähemalt siiani on Putin rõhutanud, et tema eesmärgid Ukrainas ei ole muutunud, sõnas Kaju.
"Võib hinnata, et pakkudes välja kahepoolsete läbirääkimiste võimaluse, kasutab Putin siinkohal Washingtoni soovi lahendada konflikt diplomaatiliselt ehk "näiliste" läbirääkimiste abil soovitakse uinutada Trumpi järjekordne pahameelepuhang Venemaa vastu. See omakorda tähendab, et suure tõenäosusega on tulevased kahe- või kolmepoolsed läbirääkimised pigem järjekordne venelaste venitamise taktika," rääkis Kaju.
Venemaa soovi ja tahet sõda jätkata kinnitab Kaju sõnul ka olukord sõjatandril, kus ei rünnakute arv ega droonide ja rakettide kasutamine pole suuresti muutunud, pigem vastupidi. Võrreldes juuniga, mil kasutati 5500 Geran-tüüpi drooni, kasvas juulis rünnakuks kasutatavate droonide hulk 6200-ni.
"Võib arvata, et praegune Venemaa droonikampaania on kavandatud selleks, et koormata Ukraina õhukaitset, mis peegeldab Venemaa droonikeskse kurnamissõja strateegiat Ukraina vastu. Kuigi siiani on Ukraina suutnud droonisõjale vastu panna ja 86 protsenti droonidest on hävitatud ning Ukraina on ka ise saanud droonide abil häirida Venemaa majanduse ja sõjatööstuse toimimist, võib öelda, et droonide massiline kasutamine on Venemaale andnud teatava kindlustunde oma võimes õõnestada Ukraina võitlusvaimu ja tugevdada oma tulevasi läbirääkimispositsioone Ukrainaga. See on aga eriti aktuaalne võimalike eelseisvate läbirääkimiste valguses," sõnas Kaju.
Droonikampaania üha olulisemat rolli strateegiliste eesmärkide saavutamisel kinnitab Venemaa aina suurenev droonide tootmine.
"Selle aasta juunis hindas Ukraina sõjaväeluure (GUR), et Venemaa suudab toota umbes 170 Geran-/Shahed-tüüpi drooni päevas ning plaanib suurendada oma tootmisvõimsust 2025. aasta lõpuks 190 droonini päevas," sõnas Kaju.
Samuti on venelased oma kasutuses olevaid droone pidevalt täiustanud.
"Näiteks on suurendatud lõhkeaine kogust ja praeguseks on juba kasutusele võetud uut tüüpi Gerani droon, millel on propellermootori asemel reaktiivmootor ja mis teeb nende tõrjumise Ukraina õhutõrje jaoks veelgi raskemaks. Peale selle levib uus taktika kasutada Geran-tüüpi droone tankitõrjemiinide paigaldamiseks Ukraina logistika marsruutidele," ütles Kaju.
Kaju sõnul on droonide kasutamisel siiski oma piirangud, sest territooriumi vallutamine eeldab, et jalaväelased hõivavad selle füüsiliselt. Kuigi erinevalt õhudomeenis toimuvast on Vene maavägede rünnakute intensiivsus võrreldes eelmiste nädalatega veidi vähenenud, kuigi jätkuvalt teostavad venelased ligi 150 rünnakut päevas, on venelased oma arvulist üleolekut kasutades suutnud tagada aeglase, kuid püsiva territooriumi vallutamise.
"Näiteks õnnestus venelastel juulis suurte kaotuste hinnaga vallutada lisaks ligi 530 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi lisaks 620 ruutkilomeetrile juunis. Kokku on praegusel ajal venelaste kontrolli all ligi 20 protsenti Ukraina territooriumist, sealhulgas üle 90 protsenti Luhanski ja üle 70 protsenti Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastitest. Venemaa liigub edasi hoolimata kõigest," sõnas Kaju.
Ukraina peastaabi ettekannetes eri rindelõikude kohta esineb endiselt Pokrovsk kui põhiline venelaste rünnakusuund, kus toimub ligi kolmandik kõikidest rünnakutest.
"Kahelt tiivalt ümber haaratud Pokrovskis on mõnedel andmetel tuvastatud venelaste kohalolu, kuid võimalik, et siinkohal on tegemist luure- ja diversiooniüksustega ehk järjekordse nn lipuheiskamise operatsiooniga. Küll võib hinnata, et ukrainlased jätkavad kaitsega Pokrovskis võimalikult kaua, et anda piisavalt aega järgmiste kaitsepositsioonide rajamiseks," sõnas Kaju.
Kaju märkis, et venelased püüavad kasutada samasugust kahelt tiivalt haaramist nagu Pokrovskis ka Kupjanski ja Kostjantõnivka juures, kuid praegu kusagil ümberpiiramise ohtu ei ole.
"Edasise kohta võib öelda, et ei praegusel ajal ega lähitulevikus pole kummalgi poolel küllaldaselt otsustavat ülekaalu, et olukorda kardinaalselt enda kasuks muuta," ütles Kaju.
Toimetaja: Mari Peegel








