Eesti Hotellide ja Restoranide Liit soovib veel sel kuul Keldoga kohtuda, et tutvustada sektori 2024. aasta majandustulemusi, mis peegeldavad keerulist olukorda.

"Peame vajalikuks ühist mõtestamist, et meediasõnumid põhineksid võimalikult realistlikul ja jagatud arusaamal tegelikust olukorrast," ütles liidu tegevjuht Külli Kraner.

Kraner ütles ka, et lisaks on oluline, et koalitsioon kaaluks tänase maksupoliitika asemel õiglase ja kestliku maksupoliitika suunas liikumist, mis ei suru elujõulisi ettevõtteid sulgemisele ega muuda majutus- ja toitlustusteenust Eestis luksuskaubaks.

"Eesti toitlustusteenuse käibemaks on Euroopa kõrgeimate seas – oleme kolmandal kohal. Kuna meie teenused on suunatud lõpptarbijatele, kellel puudub võimalus käibemaksu maha arvata, mõjutab kõrge käibemaksumäär otseselt tarbijahinda," sõnas liidu esindaja.

Kraner märkis, et Eesti inimeste jaoks on perega toitlustuskohtades söömas käimine oluliselt kallimaks muutunud ja see toob kaasa mitmeid väljakutseid toitlustusettevõtetele.

"Väheneb inimeste võimalus väljas süüa, langeb käive ja kasumlikkus. Samas muutub raskemaks investeerimine, töökohtade hoidmine ja konkurentsivõimelise palga pakkumine," loetles Kraner kõrge käibemaksumäära miinuseid.

Kraneri sõnul toetab hotellide ja restoranide liit rahvaalgatust toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks, kuid märgib ka, et toiduainete käibemaksu alandamine ei oma mõju toitlustusteenuse hindadele, sest ettevõte saab sisseostudelt sisendkäibemaksu maha arvata, aga toitlustusteenuse arve esitatakse lõpptarbijale, kellele kehtiv käibemaks on ikka 24 protsenti.

Liidu hinnangul on majutussektoris selle aasta algusest kehtima hakanud käibemaksutõus lisanud väga tugeva surve, kahjustades nii siseturismi kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet.

"Prognoosime, et 2024. aasta majandustulemused on veelgi halvemad kui 2023. aastal, mil sektori kasumlikkus oli juba rekordmadalal 1,4 protsendi tasemel," sõnas Kraner.

Kraner ütles ka, et olukorras, kus sektor näeb vaeva ellujäämisega, jäävad ettevõtjatele eriti negatiivselt silma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülipositiivsed sõnumid turismi olukorrast.

"Need põhinevad ühekuusel statistikal, klientide arvu analüüsimisel ja ei arvesta ettevõtjate olukorda, möödunud aastate kahjumit, tänast majandusolukorda ja väljavaateid, selle aasta esimese poolaasta ettevõtjate hinnanguid tulemustele ning teise poolaasta prognoose," sõnas Kraner.

Liit peab oluliseks hinnata, kas 2023. aasta majutusasutuste käibemaksu tõstmise eeldused ja prognoosid on täitunud.

Liit: riigi lühiajalise üürituru uuring pole läbipaistev

Teine asi, mis teeb liidule muret, on üürituru uuringu läbipaistvus ja sõltumatus.

Kraneri sõnul on praegu läbiviidav Eesti lühiajalise üürituru uuring on liidu liikmetele ja ka kogu turismisektorile märgilise tähendusega, kuid sektori ettevõtjad tajuvad, et MKM ei mõista tänast olukorda, kus majutusteenuste turul pole tagatud võrdne konkurents.

"Uuringusse kaasatud ettevõtjad on toonud välja ka konkreetse murekoha – nimelt toimus uuringu raames tänavu juunis teadusnõustamine, kus osalejad täheldasid, et MKM ametkond suunab analüüsi koostajaid vältima poliitikasoovitusi, mis annaksid tõhusaid sekkumisõigusi. Analüüsi materjale pole õnnestunud saada vaatamata sellele, et olemas on kohtumise salvestus ja ettekanded," lausus Kraner.

Liit leiab, et kuna kohtumine oli avalik ja käsitles avalikku huvi puudutavat küsimust, siis ei saa liidu hinnangul materjale kuulutada "asutusesiseseks kasutamiseks".

"Oleme sunnitud antud küsimuses pöörduma andmekaitse inspektsiooni poole selgitustaotlusega. Oluline on, et uuringu läbiviimine oleks läbipaistev ja sõltumatu ning et seni kogutud andmestik ja esialgsed järeldused on avatult kättesaadavad nii partneritele kui ka teistele huvilistele," ütles Kraner.

Lisaks muretseb liit, kuidas on tagatud, et  Ettevõtlus- ja Innovatsioonisihtasutuse (EIS) reformiga kaasnevad muudatused ei kahjusta EIS Visit Estonia meeskonna tõhusust turismiga seotud tegevuste elluviimisel ega sea ohtu turismi aastateks 2025–2035 eesmärkide realiseerimist.

2025. aasta esimese seitsme kuu jooksul kasvas majutusettevõtete täituvus 4,3 protsenti ja keskmine toa hind 3,3 protsenti. Üldine hinnatase tõusis statistikaameti hinnangul juulis aga 5,6 protsenti, mis avaldas olulist mõju sisendkuludele.

MKM: turismi taastumise hoog jätkub 

Üheagselt hotellide ja restoranide liidu kirjaga ministrile, saatis MKM välja pressiteate, kus kiidab turismisektori kasvutempot.

MKM-i turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul on turismi taastumisele andnud oodatult hoogu mais ja juunis toimunud tuntud välisesinejate kontserdid ning muud üritused, mis sõltumata jahedatest ilmadest kasvatasid ööbimiste koguhulka aasta taguse juuniga võrreldes välisturistide puhul 5,2 protsenti ja kohalike puhul üks protsent.  

"Samal ajal on ka siseturistide arv püsinud endiselt kõrgel tasemel, olles 15 protsendi võrra kõrgem pandeemiaeelsest tasemest. Need on head näitajad, kuid koondpildi turismisektori olukorrast annavad augusti jooksul selguvad andmed turistide kulutuste ja ettevõtete majandustulemuste kohta," lisas MKM.