Politico: Prantsuse eelarvekriis on äratuskell Euroopa jaoks

Prantsusmaa on hädas kasvava võlakoormaga ning peaminister François Bayrou üritab eelarvepuudujääki vähendada. Veebiväljaanne Politico toob aga välja, et ka teised riigid seisavad silmitsi sarnaste raskustega ning Prantsuse eelarvekriis on äratuskell Euroopa jaoks.
Politico kirjutab, et Euroopa elanikkond vananeb ning riigid peavad pankroti vältimiseks tegema ulatuslikke muudatusi. Euroopa peab digitaliseerima, dekarboniseerima ning suurendama kaitsekulutusi. Kasvava võla ja eelarvepuudujäägi tõttu on aga riikidele jäänud vähe manööverdamisruumi.
Bayrou tutvustas hiljuti oma kärpeplaane, mis kohe vihastas populiste. Tema valitsuse saatus ripub nüüd juuksekarva otsas, mis taas näitab, kui keeruline on riigi kursi muutmine.
"See valitsus eelistab rünnata Prantsuse rahvast, töötajaid ja pensionäre, selle asemel, et pöörata tähelepanu raiskamisele," teatas parempopulistide liider Marine Le Pen, kes ähvardas Bayrou valitsuse kukutada.
Politico toob välja, et Prantsusmaa pole ainuke Euroopa riik, mis seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Sarnased probleemid kimbutavad ka Saksamaad ja Suurbritanniat.
Tsentristlik Bayrou on jäänud kodumaal vasak- ja parempopulistide surve alla. Samas pidi hiljuti Briti peaminister Keir Starmer taganema enda parteikaaslaste vastuseisu tõttu sotsiaalkärbetest. Ka Saksamaal tõstavad pead populistid, valitsus aga plaanib võla abil suurendada kulutusi.
Euroopas samas väheneb ja vananeb tööealine elanikkond, sotsiaalkulud aga tõusevad.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud aruandes leitakse, et demograafiaga seotud sotsiaalkulud suurendavad 25 aasta jooksul avaliku sektori kulutusi umbes kolme protsendi võrra SKP-st. See vähendab riikide manööverdamise ruumi veelgi.
Samal ajal peavad Euroopa riigid veel suurendama oma kaitsekulutusi. Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa on juba tunnistanud, et kaitsekulutuste suurendamine nõuab suuri rahalisi investeeringuid.
Võlakirjade reitinguagentuur KBRA hindab, et NATO riikide uus lubadus kaitsekulutuste suurendamiseks kasvatab EL-i valitsemissektori puudujääki 1,3-1,8 protsendi võrra.
"Ma arvan, et turg on nüüd palju tundlikum fiskaalpoliitika ning riigivõla ja eelarvepuudujäägi fiskaalse suuna suhtes," ütles KBRA tippjuht Ken Egan.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: Politico








